24. jaanuaril toimus nõupidamine EJS-i ja Keskkonnaameti spetsialistide osalusel. Arutati peatselt kehtima hakkavast pliihaavlite keelust märgaladel ja sellest kas ja kuidas see mõjutab lasketiire.
“Meie soov on, et muutused oleksid Euroopa riikides ühtsed ja võrreldevad. See kindlustaks selle, et me oleksime laskevõistlustel Euroopa tasandil samades tingimustes,” ütles juhatuse liige Jaak Volmer.
“Lasketiirude puhul peaks arvestama lasketiirude erisusega. Erinevalt jahipidamisest, kus peetakse jahti 360-kraadi ulatuses, on lasketiirude puhul kindel tulejoon ja laskesuund,” sõnas EJS-i juhatuse liige Endrik Raun.
EJS-i poolt osalesid koosolekul Jaak Volmer ja Endrik Raun, EJS-i tegevjuht Tõnis Korts ja Tartu Jahindusklubi poolt Pauli Saag. EJS-i esindajad andsid oma sisendi Keskkonnaametile, millised on põhilised jahilaskurite murekohad. Oluline on ka see, et ligikaudu 30-35 lasketiiru tegutsevad halduslepingu järgi, kus viiakse läbi laskekatseid ja noorjahimeeste praktilist õpet ning kooli- ja riigieksameid jahilaskmises.
Jahimeeste esindajad andsid Keskkonnaametile teada, et nad on valmis igasuguseks koostööks parimate lahenduste otsimisel ja leidmisel.
Lasketiirud on oluline koht jahimeestele, kus õpitakse põhjalikult tundma oma relva, ballistikat ja lihvitakse oma teadmisi jahiohutuses.
