Taani Vibujahimeeste Ühing on põnevil väljavaadetest, mis on seotud kabe-, tähnik- ja punahirve vibujahiga. Teadusliku aruande põhjal on Looduskaitse Nõukogu (Vildtforvaltningsrådet) teinud keskkonnaminister Magnus Heunickele ettepaneku suurte hirveliikide vibujahi seadustamiseks.
2022. aasta lõpus avaldati „Technical report from DCE – The National Center for Environment and Energy no. 257 2022, Aarhus Universitet EFFECTIVENESS OF BOWHUNTING – FOLLOW-UP STUDIES”, mis analüüsis 2018-2021 hirve vibujahi testperioodi tulemusi. Just see teadusuuring on aluseks Taani Looduskaitse Nõukogu poolt keskkonnaminister Magnus Heunickele tehtud ettepanekule legaliseerida suurte hirveliikide vibujaht. Arvesse võeti raportis olevad selged järeldused vibujahi tõhususe kohta, aga ka vastuargumendid raportis toodud kriitikale.
„Usun, et selle uudise juures ei ole meie jaoks kõige olulisemad isegi mitte teaduslikud tulemused, mis kinnitasid taas vaid seda, mida me juba teadsime, vaid see, et projekt algatati, viidi läbi, tulemused vaadati üle ja tehti ettepanek suuruluki vibujaht legaliseerida koostöös looma- ja looduskaitseorganisatsioonidega. Nimelt kuuluvad Taani Looduskaitse Nõukogusse järgmised organisatsioonid: Taani Põllumajanduse ja Toidu Nõukogu, Taani Jahimeeste Selts, Taani Looduskaitse Ühing, Taani Ornitoloogia Ühing, Taani Metsaühing, Taani Loomakaitse, Taani Vabaõhunõukogu. Et kui see ei pane Eesti looma- ja looduskaitsjaid oma seisukohti üle vaatama ja korrigeerima, siis mis veel?“ tõdeb vibujahi legaliseerimise eestvedaja Rita-Anette Kohava.
FADB (Taani Vibujahimeeste Assotsiatsioon) president Kirsten Andersen kommenteerib otsust järgmiselt: „Looduskaitse Nõukogu antud positiivne soovitus keskkonnaministrile on vibujahi jaoks suur samm. Ma võrdlen seda vibuküttidele metskitsede küttimise seadustamisega. Olen viimase aruande pärast, mis tuli peale katseperioodi, olnud väga põnevil. See oli vibujahi jaoks üle ootuste suur võit. FADB juhatus on selles protsessis aastaid teiste huvigruppidega koostööd teinud ning tänu ühistele jõupingutustele paistab vibujahi tulevik väga positiivne.“
FADB tänab lisaks looduskaitse nõukogu liikmeid, kes on teemat professionaalselt, tõsiselt ning eelarvamusteta käsitlenud.
Varasemalt on Taanis läbi viidud metskitse vibujahi testperiood, taas Looduskaitse Nõukogu juhtimise ja kontrolli all ning see uuring on olnud aluseks vibujahi legaliseerimisele ja seadusloomele mitmetes Euroopa riikides.
Jahivibu tõhusust täpse ja eetilise jahipidamisvahendina kinnitavad ka erinevate Euroopa riikide uuringud, näiteks Taani metskitse (2004) ja kabe-, tähnik- ning punahirve (2022), Hispaania metssea (2012) ja mägikitse (2016), Prantsusmaa nutria (2019) ning Soome valgesaba-pampahirve (2023) vibujahi uuringud.
Kuigi paljudes riikides kasutatakse jahil ka traditsioonilisi sihikuta vibusid, siis valdavalt mõistetakse jahivibuna ja kasutatakse selleks siiski 1966.a leiutatud ülitäpset sihikuga plokkvibu, millest laskmisel kasutatakse tulirelvale sarnaselt päästikut.
Euroopa jahinduse ja looduskaitse katusorganisatsioon FACE (European Federatsion for Hunting and Conservation) on tunnistanud vibujahi jätkusuutlikuks jahipidamise vormiks, mis panustab ulukipopulatsiooni arvukuse reguleerimisse, kaasa arvatud ulukikahjude ennetusse ja haiguste vältimisse eelkõige linna(lähedastes) piirkondades, kus vibujaht võib olla turvaline alternatiiv liikide reguleerimiseks. EL-i looduslike elupaikade direktiiv, EL-i linnukaitse direktiiv ja Berni konventsioon ei takista Euroopa riikidel jahivibu ja noolega jahipidamise võimaldamist ja see jahipidamise meetod on ka selgesõnaliselt tunnustatud Euroopa Nõukogu jahipidamise ja bioloogilise mitmekesisuse hartas.
Kodulehtelt www.vibujaht.ee leiad ka maailma ja Euroopa kaardi, kus on märgitud vibujahi legaliseerinud riigid.
