21. veebruaril pöördusid MTÜ vibujahiklubi Mägilased erakondade poole seoses vibujahi temaatikaga.
Mägilased märkisid avalikus kirjas ära, et seoses valimiskampaaniaga on paljud täitnud ära MTÜ Loomus koostatud valimiskompassi. “Tutvudes seal avaldatud seisukohtadega vibujahi osas oleme aga siiralt murelikud, kuidas MTÜ Loomus vibujahivastane, teadusuuringuid eirav ja vibujahti puudutavat infot manipuleeriv propaganda tundub olevat leidnud viljaka pinnase,” kirjutab MTÜ Mägilased esindaja Rita-Anette Kohava.
Näited Loomuse levitatavatest valeväidetest:
- 27.07.2022 TV3 „Suvised seitsmesed“ otse-eetris Loomuse esindaja valetas ja esitas manipuleeritud videomaterjali (oleme TV3 sellest informeerinud) – eetris näidati valgesaba-pampahirve (mitte metskitse), uluk ei piinelnud, vaid suri loetud sekundite jooksul (8-10 sek), mida on originaalvideos ka näha, kopsu tabamuse tagajärjel. Sama materjali esitatakse jätkuvalt Loomuse lehel.
- Loomus viitab Rootsi (lõppraport 2021) teadusuuringule, kasutades sealt kontekstist väljarebitud infot – samale uuringule toetudes tegi Rootsi Jahimeeste Selts 2020 aastal ettepaneku vibujaht Rootsis legaliseerida.
- Loomus väidab, et vibujahi näol on tegemist on väikese sihtgrupi julma meelelahutusega – USA-s kütitakse igal aastal üle 6 miljoni valgesaba-pampahirve, nendest u 25% vibudega. Vibujahti soodustatakse lausa erisuste loomisega – nt vibujahi hooaeg kestab 3 kuud, erinevalt 2 nädalasest püssijahiperioodist.
- meil puuduvad andmed, et Euroopas oleks viimastel aastatel vibujahti keelatud üheski riigis, kuid seadustatud või laiendatud on seda mitmetes nagu näiteks Soome, Belgia, Gröönimaa, Bulgaaria, Slovakkia, Türgi. Aktiivsed arutelud vibujahi seadustamise ja/või laiendamise üle, toetudes teadusuuringutele, käivad hetkel näiteks järgmistes riikides – Rootsi, Saksamaa, Tšehhi, Taani. Maailma ja Euroopa vibujahti lubavate riikide kaart on leitav nii Euroopa Vibujahi Föderatsiooni kui eestikeelsel lehel www.vibujaht.ee.
Oma seisukohtade ja valeinfoga kahjustab Loomus tugevalt ka Eesti jahinduse ja jahimeeste mainet, eirates täielikult Euroopa regulatsioonides ja seadusandluses toodut ning FACE (European Federation for Hunting and Conservation / Euroopa jahinduse ja looduskaitse föderatsioon) 2020 aastal vibujahi osas toodud ametlikku seisukohta.
FACE kinnitab, et EL-i looduslike elupaikade direktiiv[1], EL-i linnukaitse direktiiv[2] ja Berni konventsioon[3] ei takista Euroopa riikidel vibu ja noolega jahipidamise võimaldamist ja et see jahipidamise meetod on selgesõnaliselt tunnustatud Euroopa Nõukogu jahipidamise ja bioloogilise mitmekesisuse hartas.
Vibujahimehed loodavad, et kui erakondade kandidaadid riigikokku saavad, ei asu nad otsuseid langetama vaid isiklike arvamuste ja emotsioonide põhjal (nagu nähtub Loomuse valimiskompassist), vaid leiavad aega süveneda teemasse.
MTÜ Mägilased, Euroopa Vibujahi Föderatsioon ja Eesti Jahimeeste Selts on alati valmis ja avatud konstruktiivseteks aruteludeks, analüüsimaks, tuginedes teadusuuringutel, spetsialistide arvamustel ning teiste riikide kaasaegsetel praktikatel, erinevate jahipidamisvormide ja meetodite plusse ja miinuseid.
Jahivibu tõhusust täpse ja eetilise jahipidamisvahendina kinnitavad ka erinevate Euroopa riikide uuringud, näiteks Taani metskitse (2004) ja kabe-, tähnik- ning punahirve (2022), Hispaania metssea (2012) ja mägikitse (2016), Prantsusmaa nutria (2019) ning Soome valgesaba-pampahirve (2023) vibujahi uuringud.
Mägilased soovitavad ka enne nii isiklike kui erakondlike seisukohtade kujundamist tutvuda Soome (2023) ja Taani (2022) värsketel uuringutel tuginevate seisukohtadega vibujahi osas, lisaks leiate lehelt www.vibujaht.ee eesti keelde tõlgituna 2019 avaldatud FACE seisukoha, koos viideta ja allikatega teistele Euroopa vibujahi-uuringuid ja praktikaid käsitlevate materjalidega.
