25.‒26. aprillini toimus Bulgaarias Sofias Euroopa jahimeeste katusorganisatsiooni FACE iga-aastane kohtumine. Esimesel päeval viidi läbi liikmete koosolek ja teisel päeval toimus konverents, kus osales hulgaliselt külalisi.
EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul oli kokkusaamine töine ja kasulik. „Tänasel päeval on koostöö Euroopa tasandil olulisim kui kunagi varem. Kui enne paljud jahimehed Eestiski kahtlesid ja arvasid, et meid need Euroopa asjad ei puuduta, siis peale märgalade pliimääruse kehtestamist on selge, et Brüsselis otsustatu puudutab meid kõiki ja otseselt. Selleks, et senisest enam jahimehi puudutavate otsuste tegemisel osaleda ja neid mõjutada on käimas üle-euroopaline jahimeeste toetusallkirjade kogumine. FACE eesmärk on anda otsustajatele sõnum, et jahimehed ei ole osa probleemist vaid osa lahendusest,“ lisas ta.
Liikmete koosoleku avas FACE president Torbjörn Larssen. Ta andis ülevaate aastast ja ütles, et FACE-l läheb hästi. Tänas liikmeid ja bürood tubli töö eest.
Edasi andis ülevaate tööst tegevjuht David Scallan. Ta tutvustas ka FACE liikmete hulgas läbiviidud küsitlust. Küsimustik oli katusorganisatsiooni töö kohta ja koosnes 25 küsimusest. Sellest selgus, et liikmed on rahul FACE prioriteetidega, visiooni ja missiooniga. Samuti leidsid vastanud, et FACE praegune missioon on hästi kommunikeeritud.
Tegevjuht tutvustas ka selle aasta tööplaani ja selle täitmist praeguse hetkeni. Edasi vaadati üle eelmise aasta eelarve täitmine ja selle aasta eelarve. Mõlemad kinnitati ja kiideti heaks.
Lisaks võeti liikmeks vastu Ukraina jahimeeste selts ja metsikute lammaste fond assotsieerunud liikmeks.
Seejärel arutati FACE strateegia täiendamist aastani 2027. Kuna järgmisel aastal on Euroopa Parlamendi valimised, siis paluti liikmesriikidel ka selleks valmistuda. On väga oluline, missugused inimesed sinna satuvad ja mida nad arvavad loodusest, bioloogilisest mitmekesisusest ja jahindusest. FACE koostab ka vastava manifesti.
Väikeulukite konverents
Teisel päeval toimus põnev konverents, mille teemaks oli „Toogem tagasi väikeulukid Euroopa põllumajandusmaadele“. Esinejaid oli nii Euroopast kui ka Ameerikast.
Avasõnad ütles Vasil Vasilev, kes on Bulgaaria jahi- ja kalameeste seltsi president. Ta tegi ülevaate Bulgaaria jahindusest. Oluline on tema sõnul see, et ulukid on Bulgaarias riigi omad ning loomad ei ole seotud maaomandiga. „Riik on huvitatud, et jahimehed oleksid koostöös ühes organisatsioonis, see annab võimaluse ühendada jõud ulukite hooldamisel, majandamisel ja kaitsmisel ning see kõik kindlustab efektiivse tegevus bioloogilise mitmekesisuse kaitsel,“ ütles Vasilev.
Hetkel Bulgaarias ulukikahjusid ei kompenseerita. Vasilevi sõnul aga peaks seda tegema riigi koordineerimisel, mitte jahimeeste taskust. Bulgaarias on ka probleeme šaakaliga, kelle arvukus on tõusuteel. Algaval jahihooajal on plaanis küttida 55 000 šaakalit.
Konverentsi sihiku aitas paika sättida FACE tegevjuht dr David Scallan. Ta kirjeldas väikeulukite olukorda ja staatust Euroopas ja kutsus ülesse tegutsema.
Stilyan Geraskov Bulgaaria jahi- ja kalameeste seltsist avas Bulgaaria väikeulukite probleemide tagamaad. Bulgaarias on väga palju erinevaid biotoope: mäed, orud, põllumaad, mets jms. Sellest tulenevalt on fauna rikkalik, aga on ka palju probleeme. Intensiivne põllumajandus, kus kahjuks kasutatakse ka Türgist sisse toodud väetisi, mis on EL-is keelatud. Samuti on probleeme loomade mürgitamisega. On hukkunud ka jahikoeri, aga sellega aktiivselt tegeletakse.
Francis Buner Šveitsist rääkis nurmkanade projektist, kuidas tuua nurmkana tagasi Euroopa põllumaastikule ning millised on probleemid ja lahendused. Tema sõnul nurmkanade ettekasvatamine ja laskmine probleemi ei lahenda. Kunstlikult kasvatatud linnud on kogenematud ja hukkuvad. Toetada tuleks looduslikke populatsioone ja seda erinevate meetoditega. Selle projektiga saab tutvuda siin.
Põhjused, miks nurmkana kaob, on elupaikade kadu, toidu kadu ja suurenev kisklussurve.
Milliseid võimalusi annab uus põllumajanduspoliitika (CAP) Euroopa Liidus, sellest rääkis Gajölle Marioni, esindaja Euroopa parlamendi põllumajanduse peadirektoraadist. Ta tegi üle-euroopalise ülevaate põllumajanduspoliitika võimalustest.
Rootsi väikeulukite olukorrast ja perspektiividest kõneles Daniel Lige. Tema sõnul on oluline, et ühiskonnal oleks aktsepteeritavus jahimeeste osas. Siis on probleeme kergem lahendada. Seitsmekümnendatel oli ühiskonnas jahimeeste aktsepteerimine ca 70%, aga praegu on tugeva töö tulemusel see tõusnud 90%-ni.
Ben Cassidy Safari Club Internationalist rääkis, kuidas neil asjad Ameerikas toimivad. Ta tõi välja, kui palju kuskile sektorisse vahendeid läheb ja sealt selgus, et enamus läheb väetiste toetusele.
Taani kogemuse tõi kuulajateni Niels Sondergaard. Ta tutvustas nende väikeulukite projekti, mida tehakse koos ornitoloogidega ühingust Birdlife Danmark. See on nende jaoks võtmeorganisatsioon.
„Saadakse aru, et jahimehed on ainukesed, kes teavad, mis looduses toimub ja et nad on ainukesed, kes teevad midagi praktilist. Alguses oli vaja murda barjääre ja müüte, aga tänu projektile on tänaseni lubatud nurmkana ja jänese jaht,“ selgitas Niels. Ülitähtsaks pidas ta tööd põllumajanduse konsulentidega, kellest sõltub palju. Kui nemad ei tea, ei oska nad ka soovitada. Võimalik on põllumaad väärtustada ja tulu teenida ka teistmoodi, aga seda teatakse vähe.
Konverentsi lõpus tegid ülevaate veel Bulgaaria ja Kreeka eksperdid ja räägiti veelindude elupaikade kaitsmisest ning jahist kogu Euroopa osas.
Konverentsi võttis kokku David Scallan ja tänas osalejaid põneva päeva eest.
