Raport annab ülevaate ulukiasurkondade seisundist ja küttimissoovitustest uueks jahihooajaks.
Keskkonnaagentuuri koostatud küttimissoovitused on sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramisel.
Lühiülevaade suurulukite seisundist ja 2023. aasta küttimissoovitustest:
Põdra arvukus on võrreldes eelmise aastaga veidi langenud, olles 2023. aasta alguses 10 500 − 11 500 isendit. Põtrade tekitatud metsakahjustusi oli võrreldes eelmise aastaga vähem, mis metsaomanike vaatenurgast on kindlasti positiivne. Küttimise kõrval on viimastel aastatel selgemalt näha suurenenud suurkiskjate mõju asurkonna juurdekasvule, mis väljendub vasikate osakaalu vähenemises sügisestes põdravaatlustes. Põdra üldarvukuse hoidmiseks mõõdukal tasemel, nagu see oli aasta alguses, soovitame tänavu küttida Eestis 4 200 − 4 600 põtra. Küttimise korraldamisel soovitame jälgida piirkondlikke olusid: küttimismahte võiks möödunud jahihooajaga võrreldes suurendada üksnes neis piirkondades, kus on kõrge põdra asustustihedus ja/või sagedased ja olulised põdrakahjustused. Jahipiirkondades, kus olulised kahjustused puuduvad ja eelneval jahihooajal on esinenud raskusi jahindusnõukogude poolt määratud küttimiskohustuste täitmisega, soovitame küttimismahte langetada.
Metssigade arvukus on võrreldes eelmise seireperioodiga kasvanud, üldarvukus jäi 2022. aasta jahihooaja lõpuks ~15 000 isendi tasemele. Ehkki eelmisel jahihooajal kütiti 13 525 metssiga, tuleks arvukuse tõusu takistamiseks eelmise hooajaga võrreldes küttida paari tuhande isendi võrra rohkem. Sigade Aafrika katk (SAK) ei ole paraku endiselt Eestist taandunud ning uusi SAK viiruse leide on ka käesoleva aasta esimestel kuudel Põlva-, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas välja tulnud ning meie lõunanaabrite juures on viirus juba taas laiemalt levimas. Seega, ennetamaks suuremaid probleeme uute katku puhangute ja leviku laienemisel, tuleb metssigade küttimisse suhtuda tõsiselt. Soovitav on lähiaastatel hoida metssea asustustihedus tasemel <3 isendit 1 000 ha kohta jahimaal.
Punahirve üldarvukuses võrreldes eelmise aastaga suuri muutusi pole, isendite arvu võib aasta alguse seisuga hinnata jätkuvalt 10 500 − 11 000 tasemele. Intensiivse küttimise tulemusena on Hiiumaal hirve arvukus langenud, Saaremaal aga tõenäoliselt jäänud eelnevate aastatega võrreldes sarnasele tasemel. Mandri-Eestis on arvukus püsinud aastatagusega võrreldes samal tasemel, samas ei saa välistada, et leviku laienemise ja püsiva hirve asustuse kinnistumise tulemusena on arvukus jätkanud tõusu. 2023. aasta jahihooajal tuleks Hiiu ja Saare maakonnas küttimismahte hoida vähemalt 2022. aasta jahihooaja tasemel ning võimalusel isegi tõsta. Soovitav on ka mandril hirvi rohkem küttida.
Metskitse arvukus on viimase paari aastaga märgatavalt langenud. 2023. aasta alguses hinnati asurkonna suuruseks 105 000 − 115 000 isendit. Viimase kahe aasta jooksul toimunud arvukuse langust võib seostada oluliselt suurenenud kisklussurve, viimaste talvede ilmastikutingimustest tingitud suurema suremuse ning küttimise koosmõjuga. Praegune metskitse arvukuse tase on nii asurkonna enda seisundi kui ka metskitsega seotud metsa- ja liikluskahjude mõõdukama taseme vaates soodne. Kuid arvestades suurkiskjate jätkuvalt suurenevat arvukust, tuleb suurema metskitse arvukuse languse vältimiseks enamuses Mandri-Eesti maakondades küttimismahte eelmise aastaga võrreldes oluliselt langetada.
Suurkiskja asurkondade seisundeid võib pidada heaks. Kõigi kolme suurkiskja arvukused ületasid möödunud 2022. hooajal suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas toodud asurkondade soodsa seisundi kriteeriumeid.
Pruunkaru arvukus on kasvanud ja levik Eestis on laienenud järjepidevalt viimased 15 aastat. 2022. aastal saadi sama-aastaste poegadega emakarude arvuks 96 ja üldarvukust hinnati 900 − 950 isendile. Möödunud aastal olid karude rüüstamised mesilates ja silopallide kallal võrreldes 2021. aastaga tagasihoidlikumad, kuid päris puutumata ei jäänud mesilad taas üheski Mandri-Eesti maakonnas. Kuna möödunud aastal oli siginud emakarude hulk siiani kõrgeim, samuti oli suurim pesakonna keskmine suurus, on tänavu iseseisvunud noori karusid rohkem kui varasematel aastatel. Seetõttu võib ka küttimiskvooti võrreldes varasemaga veidi tõsta. Karude küttimisel soovitame vältida küttimist loodusmaastikus paiknevatelt peibutusplatsidelt ning teha seda eelkõige (potentsiaalsel) kahjustuskohal, näiteks mesila juures või viljapõllul. Esmajärjekorras tuleb küttida korduvalt kahjustusi tekitavaid ja ebatavaliselt julge käitumisega isendeid.
Hundi arvukus tõusis 2022. aastal üle suurkiskjate tegevuskavas kokku lepitud ülempiiri. Kutsikatega karju oli 2022. aasta sügisel 33 ja üldarvukus oli vahemikus 300 − 330 isendit. Võrreldes eelneva aastaga suurenesid samuti hundi tekitatud kahjustused. Kuna ka 2022. aastal oli hundi küttimissurve suhteliselt tagasihoidlik, võib tänavu prognoosida suure tõenäosusega arvukuse jäämist taas kõrgemale suurkiskjate kavas soovitatud ülempiirist ning selle alla viimiseks tuleb küttimismahtu võrreldes eelmise aastaga suurendada.
Ilvese asurkonna seisundit saab pärast kümmet aastat taas soodsaks nimetada. Kutsikatega emailveste arvuks saadi 86, üldarvukus oli sügisel 550 − 600 isendit. Pesakondade arvu kasv on juba teist aastat selges tõusutrendis. Eelneva kahe aastaga sarnase kasvukiiruse jätkumisel võib ilvese pesakondade arv tänavu küündida juba sajani. Kui järgneva aasta jooksul kogutavad seireandmed seda kinnitavad, on järgmisel aastal võimalik kaaluda ilvese küttimise taasalustamise võimalusi. Tänavu soovitame veel küttimist mitte lubada.
Šaakali arvukus 2022. aastal veidi langes, kuid tema levikualas olulisi muudatusi ei toimunud. Viimase aasta jooksul kogunenud andmed viitavad ka rebase, kährikkoera ja metsnugise arvukuse langusele. Väikekiskjatest on arvukus jätkuvalt tõusmas vaid mägral. Väikeulukitest paistab jätkuva arvukuse suurenemisega silma ka halljänes. Kopra arvukus on juba mitmendat aastat järjest aeglases languses ning nende küttimine langes möödunud jahihooajal viimase kümne aasta madalaimale tasemele.
Jahilindudest soovitame jätkuvalt kõrge arvukusega probleemliikidest hane, valgepõsk-lagle ja kormorani küttimist suurendada ning nende küttimisvõimalusi avardada. Samas soovitame võimalusel vältida/vähendada luitsnokk-pardi, soopardi ja viupardi küttimist.
Ulukite küttimisandmetega ja seire tulemustega saab lähemalt tutvuda Keskkonnaportaalis.
