12. juulil kiideti Euroopa Parlamendi poolt heaks looduse taastamise seadus.
Edasi läheb see nüüd kolmepoolsetele läbirääkimistele – ühistele läbirääkimistele parlamendi, nõukogu (valitsuste) ja Euroopa Komisjoniga. Teatud artiklites tehti olulisi muudatusi, mis nõuavad eelseisvatel nädalatel suuremat selgust. Üldiselt nõuab looduse taastamise seadus riiklike taastamiskavade väljatöötamist, et seada prioriteediks suurem tähelepanu elupaikade kaitsele koos peamiste sidusrühmadega.
FACE on aastakümneid rõhutanud vajadust pöörata suuremat tähelepanu elupaikade kaitsele, et aidata väikeulukeid Euroopas. Enne loodusdirektiivide sobivuse kontrolli (peaaegu 10 aastat tagasi) rõhutas FACE vajadust: “Suuremat rõhku tuleks panna elupaikade kaitsele, eriti väljaspool kaitsealasid, ja prioriteetsed tegevused liikide puhul, mille staatus on karismaatilisemate liikidega võrreldes kõige halvem.”
Mida see uus seadus jahimeestele praktikas tähendab?
On selge, et jahimehed saavad kasu Euroopa bioloogilise mitmekesisuse paranemisest, eriti väikeulukite populatsioonide puhul, millest paljude liikide arv on vähenemas. Pooltel meie jahilindudest on EL-is ebasoodne staatus ja see on suur oht säästvale jahipidamisele Euroopas.
Seni on Euroopa looduspoliitika bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel tuginenud peamiselt liikide kaitsele ja kaitsealadele, kuid need on andnud erinevaid tulemusi. Edaspidi peavad riiklikud taastamiskavad sisaldama toimivaid meetmeid, mis koostöös peamiste sidusrühmadega aitavad ulukiliike. Näiteks peaksid riiklikud kavad aitama kaasa jahimeeste kohalikke ja piirkondlikke looduse taastamise algatusi. Ulukite elupaikade haldamine toimub kohalikul tasandil ja me peame töötama selle nimel, et jahimeeste häid algatusi täielikult toetataks ja ergutataks.
Aktiivne sidusrühmade dialoog on riiklikus taastamise planeerimises edaspidi kriitilise tähtsusega. See punkt tehti selgeks Euroopa Parlamendis toimunud arutelul.
