Eesti Jahimeeste Selts näeb kaasaegset ja tuleviku jahipidamist eetilisena, teaduse ja teadmiste põhisena ja taunib igasugust ebaseaduslikku jahipidamist.
EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul on jahimeestel üha suurem roll riigi ja ühiskonna ees seisvate keskkonnaprobleemide sh keskkonnatervise probleemide lahendamisel. „ Näeme ja tunneme igapäevaselt, et jahimehi oodatakse appi ühiskonna ees seisvate küsimuste lahendamisel. Olgu see siis ulukite arvukuse reguleerimine, nende haigustega toimetulek, professionaalne abi linnadesse sattunud metsloomade abistamisel või paljud muud teemad.“ ütles Puust. „See aga lisab meie kogukonnale vastutust. Tegutseme üha enam koostöös teadlastega ja käivitamisel on jahimeeste täiendõpe koostöös Luua metsanduskooliga, mis kindlustab meie edasise teadmiste põhise käitumise. Samuti on äärmiselt oluline jahieetika. Meie tegevuses ei ole kohta ebaseaduslikule jahipidamisele.“ lisas Puust.
EJS-i IT projektijuhi Karri Urbani sõnul lihtsustab kaasaegsete infosüsteemide kasutuselevõtt jahinduses asjaajamist ning lisaks suurendab senisest jahipidamise läbipaistvust. „Eesti jahinduse korralduses on oluline koht jahimehe teadlikkusel ja seltsisisesel kogukondlikul kontrollil. Infosüsteemi Jahis kasutuselevõtt on võimaldanud suurendada läbipaistvust ulukiküttimiselubade väljastamisel ja nende kasutamisel.“ ütles Urban. „IT lahendused toetavad eetilist ja seaduslikku jahipidamist“ lisas ta.
Kaasaegne jahipidamine ei ole enam see tegevus, mida ta oli kümme või kakskümmend ja rohkem aastat tagasi. Eelmise sajandi teisel poolel räägiti jahipidamisest kui rekreatiivsest tegevusest ja jahipidamisest kui hobist. Keskkonnaseisundi halvenemisega seoses on jahipidamises ühe enam tähtsustunud looduskaitseline külg. Samuti on tähtsustunud eetilised aspektid ja jahimeeste teadlikkus.
Jahipidamine on jahimeestele endiselt kvaliteetne vaba aja tegevus, aga samas ollakse üha enam abiks ühiskonnale ja keskkonnale.
Ebaseadusliku jahipidamise osas ollakse ühte meelt- see on lubamatu.
EJS
