Jämesoolevähk on aina sagedamini esinev haigus, mida diagnoositakse Eestis igal aastal ligi 1000 inimesel. Kuna paljud uued vähijuhud avastatakse endiselt hilises staadiumis, rõhutab Tervisekassa regulaarselt sõeluuringul osalemise olulisust, sest nii on võimalik haigus avastada varases arengujärgus või enne selle välja kujunemist. Ometi osalevad sõeluuringus vaid pooled kutsututest.
Tervisekassa alustas oktoobris jämesoolevähi sõeluuringu teavituskampaaniaga, milles kutsub 60-68-aastaseid mehi ja naisi tasuta sõeluuringule. „Jahimehed on looduses viibides harjunud olema valvsad ja tähelepanelikud – sama tähelepanelikkust vajame aga ka oma tervise suhtes. Regulaarne sõeluuringul osalemine aitab tagada, et saaks veel aastaid muretult tegeleda oma meelisaladega ja panustada looduse kaitsmisesse. Nii nagu lennukis tuleb enne teiste aitamist endale hapnikumask ette seada, peab ka jahimees ennekõike hoolitsema oma tervise eest,” rõhutas Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna.
Sõeluuringuga on võimalik leida vähieelsed muutused enne haiguse ja sümptomite tekkimist. „Ōigeaegse meditsiinilise abiga on vōimalik neid muutuseid edukalt ravida, päästes patsiendi ehmatavast diagnoosist. Enamikule annab sõeluuringul osalemine aga kindlustunde ja teadmise, et tervis on korras,” selgitas Suurna. Tervise Arengu Instituudi andmete kohaselt tuvastati 2020. aastal sõeluuringu käigus vähieelseid muutuseid 1,4% osalenutel ehk ligi 600 inimesel. Vähidiagnoosi sai vaid 0,3% sõeluuringul osalenutest.
„Jämesoolevähi sõeluuringu puhul on muuhulgas väljakutseks meeste madal osalusaktiivsus – mullu osales meie andmetel sõeluuringul 59% naistest, kuid ainult 49% meestest,” märkis Tervisekassa andmeanalüütik Ksenia Niglas. Jämesoolevähki haigestumise ja suremuse vähendamiseks peaks osalusmäär olema vähemalt 70%. Nii nagu rinna- ja emakakaelavähi sōeluuringute puhul, jääb ka jämesoolevähi sõeluuringu hõlmatus Eestis alla soovitatud taseme.
Ka maakonniti on osalemisaktiivsus erinev. „Eelmisel aastal olid kõige eesrindlikumad osalejad Võru-, Tartu-, Hiiu-, Põlva-, Pärnu- ja Läänemaal elavad mehed ja naised, kus uuringule jõudis 62%–66% kutsututest. Kõige vähem võeti jämesoolevähi sõeluuringust osa Ida-Viru-, Valga-, Harju-, Viljandi- ja Saaremaal, kus hõlmatus oli 47%–53% vahemikus,” lisas Niglas.
Kes ja kuidas saab jämesoolevähi sõeluuringus osaleda?
Eestis kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule 60–68-aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta tagant. Tänavu on uuringule kutsutud 80 533 ravikindlustatud ja ravikindlustamata naist ja meest sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961 ja 1963. „Kuna kutse kehtib aasta lõpuni, siis jõuavad veel sõeluuringul osaleda ka need kutsutud, kes seda veel teinud pole,” soovitas Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna.
Sõeluuringul osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule. Vastuvõtul antakse väljaheiteproovi võtmiseks vajalik peitveretesti komplekt. Proovi saab mugavalt võtta kodus ning seejärel tuleb see saata postiga laborisse. Proovi saatmise postikulu on eelnevalt tasutud. Tervisekassa kinnitab, et juhul kui peaks tekkima vajadus lisauuringuteks või raviks, siis ka need kulud on kaetud kõigile, sealhulgas ravikindlustuseta inimestele.
Sōeluuringu puhul on tegemist terviseuuringuga, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele ja meestele. Sõeluuringu kohta saab lisainfot küsida oma perearstilt või Tervisekassa klienditoelt kirjutades info@tervisekassa.ee ning helistades 669 6630. Vaata ka lisaks https://soeluuring.ee/jamesoolevahk/
