Ehkki huntide arvukus on olnud viimastel aastatel Eestis taas tõusuteel ja liigi üldine seis hea, jääb isendite koguarv 1990. aastate kõrgajale mitu korda alla. Hundiuurijate hinnangul on aga praegu ka raske näha, et ühiskond tervikuna oleks valmis taluma riigi territooriumil rohkemat kui mõndakümmet huntide pesakonda.
Möödunud aasta sügisel loendati Eestis 33 kutsikatega hundikarja ehk nende koguarv jäi üle 300. Sügistalvise küttimise, liiklusõnnetuste ja looduslike põhjuste tõttu langes nende arv kevadeks 150–170-ni. “Praegu on levinud hunt ühtlaselt üle Eesti ja tema arvukus on kõrge igal pool. Suuremate kaitsealade ümbruses ja teistes sellistes kohtades pole populatsioon enam võimeline rohkem sissepoole kasvama. Ainukesena saab muutuda reviiride suurus,” sõnas keskkonnaagentuuri ulukiseire töörühma peaspetsialist Marko Kübarsepp ERRile. Teisisõnu peab hundikarjade arvu kasvades leppima neist igaüks üha väiksema maalapiga.
Loe lähemalt ERRist.
