Eestis on varemgi samal teemal arutletud. Näiteid on toodud nii küttimise kui ka küttimata jätmise negatiivsest mõjust.
Viimaste seas on ulukite arvukuse suur kõikumine ja kiskjate inimesehirmu kadumine. Zooloog, maaülikooli pikaaegne õppejõud Tiit Randveer pooldab reguleeritud küttimist, mis aitaks hoida loomapopulatsioone võimalikult stabiilsena, kirjutab Maaelu.
Mis saaks, kui lõpetaks küttimise täielikult?
Raske öelda, sest pretsedenti pole. Ei Eestis ega mujal valges maailmas pole kunagi olnud, et jaht kui selline riigi tasemel ära kaoks. Ka niisuguseid teaduslikke eksperimente on suhteliselt vähe. Üks neist jääb USA Suure järvistu Isle Royale’i saarele, kus hakati põdra, hundi ja metsa suhteid inimsekkumiseta oludes jälgima 1950. aastate alguses.
Loe lähemalt Maaelust.
