Juba neljandat korda toimus jahinduse valikaine kursus

Juba neljandat korda toimus jahinduse valikaine kursus

301
Fotod: Andres Üprus

Alates aastast 2017 on Kehra gümnaasiumis läbi viidud jahinduse valikainet. Iga aastaga on huvi jahinduse vastu õpilaste hulgas kasvanud.

Sel korral oli valikaine valinud rekordiliselt 15 õpilast. Tunnid toimusid õppeaasta teisel veerandil seitsmel päeval kord nädalas ja kokku 35 tundi. 

„Olles ise pika staažiga jahimees, aga ka metsamees, olen palju kokku puutunud ühiskonnas paraku üha laiemalt levivate väärarusaamadega nii jahinduse kui ka metsa majandamise suhtes. Sellest ajendatuna olen igat kursust alustanud küsimusega, kas jahindus on nende arvates hobi, kohustus või mõlemat. Valdav on arvamus, et hobi, kuna jahindus ei puuduta kuidagi nende igapäevaelu. On ka arvamusi, et see on pigem kohustus. Osa lastest ei oska aga seisukohta võtta. Jahindusega ei ole enamus seni kokku puutunud,“ selgitas kursuse juhendaja Andres Üprus.

Valikaine maht on suur, mis andis võimaluse rääkida päris paljudel teemadel. Kursust alustati jahinduse ajalooga. Selgus, et kunagi elulise tähtsusega tegevusel on ka tänapäeva ühiskonnas oma osa. Arutleti ka karusnaha väärtustamise teemal. 

Jahindusse tõsisemalt suhtumise vajaduse tajumiseks räägiti põgusalt ka jahindust reguleerivatest seadustest ja jahindustegevuse korraldamisest. Jutuks tuli ka meie metsades elavatest jahiulukitest, jahipidamisviisidest ja jahikoertest. Üprus selgitas ka jahikalendri toimimist. 

Osaleti ühisjahis

Kursuse raames oli neil plaanis läbi teha ühisjaht, mistõttu rääkis Üprus neile jahiohutusest ja uluki esmasest käitlemisest, et õpilapsed teaks, mis metsas ees ootab. „Jahindus on seltsiline tegevus, mistõttu on väga olulisel kohal ka jahikultuur ja eetika,“ tõi Üprus välja. 

Ühisjaht toimus koostöös Kehra Jahimeeste Seltsiga. Lapsed said näha, kuidas sellist jahti korraldatakse ja läbi viiakse. Ajajatena saadi huvitav kogemus.

Tutvuti EJS-iga

Kui tavaliselt toimuvad jahindustunnid koolis klassiruumis, siis seekord otsustati teha väljasõit Eesti Jahimeeste Seltsi peamajja. Lapsed võttis vastu seltsi tegevjuht Tõnis Korts, kes rääkis õpilastele seltsi ülesannetest ja tegevusest.

„Kuna seltsis on palju erinevaid trofeesid, kasutasime võimalust ka trofee koolituse läbiviimiseks. See on alati olnud üks põnevamaid osasid jahinduse valikaines,“ tõdes Üprus. 

Hobi vs kohustus

Viimases tunnis esitas õpetaja lastele uuesti küsimuse – kas jahindus on pelgalt hobi või kohustus või mõlemat. Arvamus oli vahepeal päris palju muutunud.

„Jahinduse vajaduse osas oldi ühisel meelel. Lisaks hobitegevusele leiti, et on väga oluline jälgida looduses toimuvat, omada head ja võimalikult täpset ülevaadet ulukite arvukusest ja hoida silm peal ulukite poolt tekitatud kahjustustel. See aga pole sugugi lihtne töö. Jahimeestel on suur vastutus selle ees, et ulukipopulatsioon püsiks tugev ja jätkusuutlik,“ lisas Üprus. 

„Seda, kas neist õpilastest keegi tulevikus jahitunnistus taskus ka metsa läheb, ei tea, aga üks on kindel – nende suhtumine jahindusse on tänasest palju positiivsem ja mõistvam,“ sõnas Üprus.