Kaunase zooloogiamuuseumis Leedus avati 6. märtsil Eesti fotograafide näitus karudest.
Kuna Leedus püsiv karupopulatsioon puudub juba üle 150 aasta, siis loodavad näituse korraldajad, et Eesti fotograafide pildid tutvustavad leedu inimestele taas karu, et mis loom see ott üldse on. Leedus oodatakse pikisilmi karude taastulemist maale. Räägib näituse kuraator Diana Ferencaitė: „Ma tahaksin tutvustada karude praegust hetkeseisu Leedus. Kunagi oli karusid piisavalt ja meie loodusmuuseumi asutaja, kuulus loodusteadlane ja professor Tadas Ivanauskas, kirjutas karude kohta, et nad surid Leedus välja 19. sajandi lõpu poole üleküttimise tõttu. Sellest ajast pole meil enam Leedus karusid.“
Karupopulatsiooni laienemist aladele, kus nad enne puudusid, kommenteerib Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts: „Ligi 10 aastat tagasi helistasid mulle Läti kolleegid, et Eesti karud ründavad Lätit, et mida teha, et nad on ohtlikud. Mina vastasin kolleegidele, et ei ole ohtlikud. Eestis on alati olnud karusid. Täna elab Eesti umbes tuhat karu. Nii et meil on väike maa, aga palju karusid ja loomulikult on esimene küsimus, kas karu on ohtlik? Ja vastus on, et ei. See pruunkaru alamliik, kes meil elab, ei ole ohtlik. Karuga kohtumisel tuleb olla ettevaatlik ja arvestada, et ta on loom ja tema käitumist ei saa alati ette aimata. Meie Eesti tingimustes tuleb aga olla ettevaatlik, kui kohtad emakaru poegadega. Ei ole teada juhtumeid, et ta ründaks inimest ilma asjata. Eesti Jahimeeste Selts on koostanud nõuanded, kuidas käituda kui kohtad karu.“
Diana Ferencaitė: „Meil on andmed viimase karu kohta Leedus, kes kütiti 1853. aastal, seega elas viimane karu Leedus väga ammu. Aga me usume, et praegu elab Leedus paar karupesakonda, milles me pole aga lõpuni kindlad, kuna on raske välja selgitada, kas meile Lätist ja Valgevenest saabuvad karud elavad siin või kulgevad lihtsalt läbi. Meil on tegelikult kultuuripärandi järgi karudega väga lähedane suhe, meil on palju vanasõnu ja muud folkloori, mis on karuga seotud. Aga rohkem kui sajandipikkune karude puudumine on viinud olukorrani, kus inimesed arvavad, et grisli ongi pruunkaru – väga ohtlik ja ründab inimesi. Ma usun, et nad kardavad tegelikult seda teist alamliiki, mitte meie Euroopa pruunkaru. Eesti inimesed on mind aga meeldivalt üllatunud, et nad unistavad karu nägemisest ja tahavad teha fotosid. Mul on nüüd veel positiivsem kuvand karust, kuigi see polnud ka enne negatiivne, sest nüüd ma tahaksin juba ise mõnda karu näha.“
Küsimuse peale, miks ta Eesti karufotode näituse Kaunasesse kutsus, vastas ta, et peab seda Leedu inimesele vajalikuks: „Ma olen muuseumi kaasaegsete näituste kuraator ja otsisin möödunud aastal internetist, mida naabrid teevad. Ja nägin seda näitust Eestis ja Lätis ja mõtlesin, et see on imeline, et ma tahaksin, et see tuleks ka Leedusse.“
Kaunas zooloogiamuuseumi näitusel on pildid kaheksalt Eesti loodusfotograafilt – Ingmar Muusikus, Remo Savisaar, Sven Zacek, Kalmer Lehepuu, Alvin Tarkmees, Kärt Miljaste, Endel Pendin ja Tarmo Mikussaar, mis pärinevad aasta looma fotonäituselt „Karul kõned kavalad“ aastast 2022, mis korraldati koostöös Läti Loodusmuuseumiga. Näituse koostajad on Tarmo Mikussaar ja Helen Arusoo. Kaunases jääb näitus avatuks maikuuni.
