14. märtsil koondas Häirekeskus oma partnerid ja asutuse teenuste loomisega seotud isikud seminarile. Kutsutute seas võtsid seminarist osa ka Eesti Jahimeeste Seltsi esindanud Karri Urban ja Urmas Salmu. Lisaks tähistati teenusenumbri 1247 neljandat aastat.
Neli aastat tagasi sündis kiirkorras teenus, mis riigiinfotelefonina hakkas kasutama numbrit 1247. Jahimeeste jaoks muutus sellega küll vähe, kuid teavitused tulid äkki tundmatult numbrilt. Sündmustesse sattunud, pidid ühtäkki teadma, et 1313 on juba vana nr mida enam ei kasutata. 1247-st polnud peale Covidi sündmustega seonduva, aga just liiga palju kuuldud. Seminaril selgus ka tõsiasi, et liikluses hukkunud metsloomast (ja see pole kaugelt ainus põhjus) teab sellisele numbrile helistada vaid 46% inimestest (mõõdetud 2021. aastal). Teavitustööd on Häirekeskusel plaanis teha aga tublisti ja seda ka alanud aastal.
Seminaril anti ülevaade 1247 teenuse teekonnast tänaseni. Jahimeeste vaates on paranenud kahepoolne infovahetus, kuid kahepoolse suhtluse kohalt on palju veel teha.
Riigilt ootavad nii Häirekeskus kui jahimehed täpsemaid andmeid sündmuste toimumiskohtadest. Siin on ainsaks vahendiks geopositsioneeringu laiendamine lisaks 112le ka 1247 numbrituvastusele. Huvitava ettekande tegi ka Häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas, seda pigem kriisiteavituste haldamisest.
EJS tänab kutsujaid – Riina Ansu, Karmen Oks ja Keidi Kütt.
