3. juunil toimus Keskkonnaametis jahindusteemaline kohtumine EJS-i esindajatega.
EJS-i juhatuse liikme Endrik Rauni sõnul arutati metssigade küttimismahtude täitmist, keskkonnameti ja EJS-i koostööd abitus olukorras olevate loomade osas, pliihaavlitega seonduvat ning jahitunnistuse kehtivuse peatamise küsimusi.
„Keskkonnaamet avaldas muret metssigade arvukuse koha pealt, kuna katk pole kuhugi kadunud ja arvukus tuleb hoida sellel tasemel, kui on kokku lepitud ehk 3 metssiga 1000 hektarile,“ sõnas Raun. „Lubasime jahimeeste poolt üle vaadata kõik meie kasutusel olevad võimalused, et tagada küttimismahtude täitmine. Näeme omalt poolt ka maakondlike jahindusnõukogude suuremat rolli selles protsessis,“ lisas ta.
Keskkonnaamet vaatab omalt poolt üle vahendid ja võimalused, kuidas metssigade küttimisele riigi poolt kaasa aidata.
Oluline teema oli ka ameti ja seltsi koostöö abitus olevate loomadega seoses. EJS-i poolt olid arutellu kaasatud projektijuhid Peeter Hussar ja Urmas Salmu. Räägiti ka Tartus käimasolevast pilootprojektist, mille tulemusi oodatakse, et sellest saaks teha järeldusi ja edasi minna. Projektijuhid tutvustasid EJS-i poolseid tegevusi ja analoogseid kogemusi välismaalt.
Arutati ka võimaliku pliihaavli laskemoona kokku kogumist. See peaks toimuma lisaks keskkonnaameti ja EJS-ile ka koostöös politseiga. Idee mittevajalik ja vana keskkonnale ohtlik laskemoon kokku koguda leiti olevat väärt mõte, et sellega edasi tegeleda.
Koosolek oli väga konstruktiivne ja andis tunnistust sellest, et keskkonnaameti ja EJS-i vaheline koostöö toimib igal tasandil.
