Juhatuse uue koosseisu esimene koosolek

Juhatuse uue koosseisu esimene koosolek

262
Uue juhatuse osaline koosseis. Fotod: EJS

12. septembril toimus EJS-i juhatuse suvisel volinike koosolekul valitud uue koosseisu avakoosolek. Uude juhatusse kuulub põhikirja järgne maksimaalne arv – 25 liiget ja avakoosolekul osalesid kõik, 21 kohapeal ja 4 veebis.

Koosolekut juhatas president Margus Puust. Alustati ühisfoto tegemisega maja ees Metsise platsil.

Kokkutuleku mälestusmärgi loomine

Kokku oli päevakorras üheksa sisulist punkti. Alustati teemaga jahindusliku mäluobjekti rajamine Ida-Virumaale. Teema tõi päevakorda Marko Vinni ja tema tutvustas ka ideed, et fikseerida esimese Eesti jahimeeste kokkutuleku toimumine 1968. aastal Toila-Orus. Üks idee on lasta teha puust pink-skulptuur. Juhatus arutas mõtet ja leidis selle olevat hea. Otsustati moodustada komisjon, kes selle teemaga edasi tegeleb ja konkursiks vajaliku materjali koostab. Töögrupi koostab Marko Vinni ja sinna määrati juhatuse poolt lisaks temale veel Andres Vainola, Andres Olesk, Tiit Rammul ja tegevjuht Tõnis Korts.

Ülevaade jahindusnõukogude kokkulepetest

Ülevaate kokkulepetest tegi Priit Vahtramäe. Esmalt tuletas ta meelde, et põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismaht ja -struktuur lepitakse igal jahiaastal jahipiirkondade kaupa kokku jahindusnõukogus lähtudes käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud aruandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust.

Pikemalt rääkis Vahtramäe põdrast ja näitas erinevaid graafikuid, mille põhjal sai veenduda, et põdra arvukus langeb. Vahtramäe tutvustas pikemalt ka põtrade küttimist varasemalt ja keskkonnaagentuuri soovitusi ning jahindusnõukogu otsuseid 2024 maakondade põhjal.

Põtrade küttimine 2018-2023 ja KAURi soovitused ja jahindusnõukogu otsused 2023-2024. P.Vahtramäe

Vahtramäe tutvustas ka metskitsede ja metssigade ja punahirvede andmeid.

Halduslepingu teenused

Järgmine päevakorrapunkt oli halduslepingu alusel osutatavate teenuste hindade kinnitamine. Selle kandis ette tegevjuht Tõnis Korts. Punkti sisuks oli halduslepingu alusel osutatavate teenuste hindade vastavusse viimiseks riigilõivuseadusega.                       

2023. aasta lõpus kinnitati riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (vastu võetud 06.12. 2023), milles muudeti ka jahiseaduse alusel tehtavate toimingute riigilõive. Muudatus jõustus 1. juulil 2024.
Kuna riigilõivud on aluseks EJS-i poolt osutatavatele teenuse hindadele, siis alates 1. oktoobrist 2024. a kinnitas juhatus EJS-i poolt väljastatavate jahidokumentide hinnad järgmiselt:

Kohtumine politsei- ja piirivalveametnikega

Veel toimus kohtumine politsei- ja piirivalveameti peadirektori Egert Belitševiga ja Marten Ingeliga lubade grupist. Margus Puust tänas külalisi ja tutvustas EJS-i praktikat kohtuda juhatuse tasemel riigiasutuste juhtide ja esindajatega, kellega ollakse igapäevases koostöös.

Kohtumisel arutati edasist koostööd ja juhatuse liikmetel oli võimalus külalistele esitada küsimusi. Külalised tutvustasid politsei tegemisi ja plaane.

Uus IT komisjoni koosseis

Järgnevalt kinnitati juhatuse IT komisjoni koosseis. Juhatuse komisjoni koosseisus osalevad nii juhatuse liikmed kui ka eksperdid väljapoolt. Otsustati kinnitada komisjoni koosseis selliselt, et seal võivad osaleda kõik juhatuse liikmed, kes seda soovivad. Juhatuse väliselt kuuluvad komisjoni Anu Sarapuu, Eero Nõmm, Jaan Villak, Tiit Seer, Klemens Kasemaa ja Tõnu Peterson.

Nimekirjas on ka juhatuse välised eksperdid, kellede nõusolek töös osalemiseks on olemas. Kirjas on ka eelmise koosseisu juhatuse liikmed, kes töös osalesid.

Liikme väljaastumise avaldus

Päevakorrapunktis Linnamäe JKMS avalduse läbivaatamine tutvuti avaldusega astuda välja EJS-ist. Jahiseltsil puudub enda jahipiirkond ja MTÜ majandustulemused on halvad. Finantsilistel põhjustel avaldus esitatigi. Kuna kõik põhikirjalised kohustused on seltsil EJS-i ees täidetud, siis juhatus rahuldas avalduse. Samas avaldati kahetsust, sest vaatamata sellele, et Linnamäe JKMS edaspidi ühistöösse ei panusta, kaitstakse ka nende huve edasi, aga selle töö kulud katavad edaspidi teised liikmed.

Kokkutuleku kokkuvõte

Kokkutuleku kokkuvõtte tegi tegevjuht Tõnis Korts. Kokku osales kokkutulekul 5263 osalejat. Selleks, et saada osalejate tagasisidet, korraldati EJS-i poolt küsitlus. Sellele vastas 229 osalejat.

Üldiselt jäädi kokkutulekuga rahule. Tugevate külgede poolest tõsteti esile teavitust enne sündmust ja piletite müüki nii eelmüügina kui ka kohapeal. Nõrk oli kohapealne teavitus ja tehnilised vahendid ei töötanud harjumuspäraselt. Samuti oli vilets telefonilevi ja probleemid internetiga.

Kauba ja toidutänavaga oldi rahul, aga soovida jätsid WC-de hooldus ja pesemisvõimalused.

Võistluste ja nende korralduse osas olid hinnangud kõrged, samuti oldi üldiselt rahul lastealaga. Samas aga sooviti laste alale edaspidi rohkem tegevusi. Meelelahutust ja vabategevust hinnati samuti kõrgelt.

Sellel aastal sai tasakaalu ka kokkutuleku eelarve, mis eelnevad kaks aastat oli olnud miinuses. See sai teoks piletihinna mõningasele tõstmisele ja heale osavõtule. Hea osavõtu tingis ka kokkutuleku tegemine koos Kaitseliiduga.

Muud aktuaalsed küsimused

Muude küsimuste all rääkisid Marko Vinni ja tegevjuht. Marko Vinni rääkis eetiliselt ja õigest jahist Ida-Viru näitel ja selle kajastamisest meedias ja reaktsioonidest kajastusele. Juhatus võttis info teadmiseks.

Tegevjuht tutvustas ettepanekuid, mida EJS esitas looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõule. Selle tähtaeg oli päev enne juhatuse koosolekut. Ettepanekud puudutasid täna EJS-i poolt läbiviidava jahitunnistuse peatamise menetluse üleandmist keskkonnaametile. See oleks otstarbekas menetluse enda seisukohalt ja mõistlikum osapooltele. Sellele on eelnevalt tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler.

Teine ettepanekute pakett puudutas karistusi ja eriti juriidilise isiku karistuse määrasid. Kehtivas jahiseaduses on juriidilise isiku maksimum trahvisumma 3200 eurot, eelnõus 300 000. Ligi sajakordne karistuste maksimummäära tõus ei ole kuidagi proportsionaalne karistus jahiseltside võimalikule väärkäitumisele. Tegemist on valdavalt MTÜ-dega, kes tegutsevad vabatahtlikkuse alusel ja ei taotle oma tegevusega tulu vaid on praktikas toeks riigile. MTÜ juhatuse liikmetel on täisvastutus ja sellise ebaproportsionaalse trahvimäära rakendamisega võib juhtuda, et inimesed ei soovi enam juhatuse töös osaleda.

Järgmine juhatuse koosolek toimub kolmapäeval 9. oktoobril.