Tahkurannas jäi kaamerasse õnnetu sarvekasvuga põder

Tahkurannas jäi kaamerasse õnnetu sarvekasvuga põder

972
Tahkurannas on põdral sarv kasvanud silma sisse. Foto: Tahkuranna jahiseltsi rajakaamera

Pärnumaal Tahkuranna jahiseltsi maadel jäi rajakaamerasse õnnetu põdrapull, kellele on sarv silmakoopasse kasvanud ja paremat silma enam ei ole.

EJS palus kommentaari Jüri Tõnissonilt, meie „Põdra“-Jürilt ehk tuntud põdrauurijalt. Kaamerapilt on huvitav ja tekitab erinevaid mõtteid, mistõttu selgitas teemat lähemalt Tõnisson.

Tema sõnul paistab pildilt, et kaamerasse jäi noorepoolne, vast kolmeaastane ja muidu tugev pull, kelle sarved pole paraku kasvuajast täit kasu lõiganud. „Noor pull ja tema rikkumata vasak sarvepool paistavad ea kohta igati korralikud – värske talikarv ja ninamik hästi tumedad, pikk pudeljas ripik kurgu all on muljetavaldav, kuigi kere tagapool küll veel kergevõitu. Vanemad pullid oleksid tema kõrval massiivsemad ja laiema kurguehtega,“ teadis Tõnisson öelda. 

Põdrauurija arvas, et suvel on põder vigastada saanud. „Kasvuaja keskpaiku, võibolla juunis, on parem sarvepool ja võibolla ka külg saanud vigastada. Veel pehme sarve harud hakkasid kasvama esialgse, haardumiseks sobivama suunaga põiki, alumine aga kaardus silma suunas ja rikkus pärale jõudes kogu “optika” – nii läätse kui silmamuna. Pullile võis ja võib see olla siiani paras piin,“ tõdes Tõnisson. 

Kuidas nii läks?

„Kasvu- ja suguhormoonide nõristamist, tasakaalu ja mõju reguleerib valgusperioodi pikkus silmade kaudu. Selle pulli puhul ütles päevapikkus heinakuul läbi terve silma: las kasvuhormoon veel töötab, las sarv kasvab. Kasvaski,“ ütles põdrauurija.

Kui vigastus oleks Tõnissoni sõnul juhtunud hiljem, oleks jäänud aega kasvuks vähem ja alumise haru ots kasvanuks silmast eemale. „Piltlikult öeldes, oleks päevapikkus öelnud põdrale stopp, hakka testosterooni rohkem nõristama, et kasv peatuks ja sarv õigeks ajaks luustuks. Sel juhul oleks parem silm alles,“ arvas ta. 

Mis pulli ees ootab?

Kõike kaamerapilt ei näita. „Tundub, et tal praegu tajud veel toimivad, kurtumust ega sepsist ei paista. Sepsisest surmapõhjusena seda, et selleni võib viia ka nt paruksarvede vohamine, mis vigastab esialgu nahka ja koljut, kuid hiljem ajuni jõudes võib esile kutsuda sepsise ja siis pole lõpp enam kaugel,“ selgitab Tõnisson kui üht võimalikku arengut. 

Sarvevigastused on üsna levinud, kuid harva väga tõsise loomuga. „Sarv on surnud luukude, mille murrud väldivad pullide endi tõsisemaid vigastusi. Sarvedel loomulikku või vigastuse tõttu harude või koguni sarve enda käändumist (nt tüviku murru puhul) on sügisestel põdrapäevadel (põtrade biomaterjali kogumistel – toim) ikka nähtud, kuid sellist silmatorkavat sarveharu siiani mitte,“ oli Tõnisson haruldases leius kindel. 

Tõnisson tõi veel näiteks, et ta on paaril korral trofeede mõõtmisel põdrasarvede kõverdumist ka täheldanud. Nii oli Pärnumaal Pööraveres 2009. aastal noorel 2,5-aastasel pullil parema haru kasvuaegne vigastus, kus haru pöördus silma ette ja pull jäi paremast silmast pimedaks. Veel on leitud Ida-Virumaalt nn oinasarved, kus noore 2,5-aastase pullil olid sarved ettepoole kõverdunud kui konksud. 

Mis edasi saab?

„Kui juhtub, et ühe silmaga pull kütitakse, vääriksid tema sarved või ka büst kohta kas küti jahiseinal või mõnel jahindusnäitusel, aga loodusmuuseumis. Kui jääb ellu, peab hakkama saama ühe silmaga ja eks siis näha ole, mida ette võtab – eriti kui peaks saama raadiokaeluse,“ pakub Tõnisson.

„Edasine sarvekasv on paljude tegurite koosmõju küsimus: näiteks luumurd sarvede kasvuajal paremal kehapoolel põhjustaks vaskpoolse sarve väiksemat kasvu. Silma puudumise mõju sarvede kasvule saaks juba rajakaamera vahendusel jälgida. Võimalik, et ükssilm oleks traumadele altim ja ka kiskjatele kergem saak,“ ütles ta.

Jooksuaja tipp

„Põtradega seoses osutaksin sedagi, et jooksuaja tipp saab olema lähinädalatel. Nõnda tuleks parimad vasikad kevadel ilmale kõige soodsamal ajal. Paraku ei saa põdrad ilma juhtida ja peavad talvekasukat kandes ööde jahedusele lootma,“ arvas Tõnisson.

Põhjamaadele ja põdrahoiule mõeldes kiusab Tõnissoni juba ammu välja öeldud mõte, võiksime anda põtradele septembri teises pooles täieliku jahirahu. „Enamvähem nii on ka näiteks Soomes. Kui jahimees jätab põdrad pulmade tippajal paariks nädalaks isekeskis toimetama, kas siis ei piisaks mõnele pullile ka ühest silmast,“ mõtiskles ta.