25. septembril toimus FACE liikmete aastakoosolek, kus arutati aktuaalseid küsimusi ja valiti uus president.
Senine president Torbjörn Larsson pidas avakõne ja tõdes, et tal on hea meel kõiki näha, kuid samas on kahju, et on lahkumas. Ta selgitas, et kuus aastat tagasi ei läinud FACE-l nii hästi, 9 liiget 15-st lahkus büroost ja ka mitmed liikmesriigid tahtsid lahkuda. Nüüd aga teeb FACE aastaid selle nimel tööd, et liikmed oleks rahul. Näiteks korraldatakse küsitlusi nii organisatsiooni sees kui uuritakse sotsiaalse aktsepteeritavuse kohta.
Ülevaade FACE tööplaanist
FACE tegevjuht David Scallan tegi ülevaate FACE meeskonnast ja rääkis sellest, kuidas FACE töötab ja kuidas on liikmed FACE tööd hinnanud viimastel aastatel. Samuti tutvustas ta kommunikatsiooni töögrupi vast valminud sotsiaalse aktsepteeritavuse tööriista komplekti.
Scallan tegi ülevaate ka ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) arengutest. Palju on liikmed siin kaasa löönud ja tagasisidet andnud. Samuti rääkis ta FACE tööplaanist, mis keskendub suurkiskjate ja veelindude populatsiooni haldamisele, relvadele ja laskemoonale, seakatku vastu võitlemisele, lobbymisele jms. David tõi veel välja, et neil on plaanis FACE statuuti uuendada seoses Belgia seadusmuudatusega.
Samuti rääkis ta ka uuendatud dokumendist, kuidas toimub otsuste tegemine ja töö tehniline pool otsuste tegemisel.
FACE finantsiline olukord
David Clavadetcher tegi ülevaate FACE finantsilisest olukorrast. Oma ettekandes näitas ta 2024. aasta balanssi, kulusid ja tulusid ning 2025. aastaruande prognoosi. David tänas liikmeid õigeaegse liikmetasu maksmise eest, mida enamus olid teinud. Samuti näitas ta millised on järgmise aasta liikmetasud. Eesti liikmetasu jääb samasse suurusjärku, mis eelmisel aastal.
Uue presidendi valimine
Päevakorra punktis oli ka FACE presidendi hääletus. Kandidaadid tutvustasid end ja programmi, mida nad kavatsevad ellu viia, kui presidendiks saavad. Laurens Hoedemakeri põhisõnum oli üksmeelsus ja koostöö edasi viimine. Jose Maria Gallardo rõhus sellele, et meie tegevus peab olema jätkuvalt kaitstud ühiskonnas. Ta kindel seisukoht oli, et jahinduse eest peame aktiivselt tegutsema. Samuti tõdes, et paremini tuleks töötada ka kommunikatsiooni alal.
Seejärel toimus hääletus. Hääletus on legitiimne ja koos FACE advokaatidega loeti hääled kokku ning võitis Laurens Hoedemaker. Laurens tänas kõiki ja ütles, et meid ootab ees palju võimalusi, aga ka takistusi ning töötame selle nimel, et jahipidamine oleks endiselt jätkusuutlik Euroopas.
Hääletusele tuli ka see, kes jätkab pearaamatupidajana ja kes regiooniti on Euroopas asepresidendid. Raamatupidajana jätkab David Clavadetcher. Balti regiooni presidendina jätkab Linda Dombrovska.
Kosovo liikmetaotluse läbivaatamine
Teemaks tuli ka Kosova jahiseltsi liikmetaotluse läbivaatamine. FACE juhatus tegi ettepaneku lükata see teema edasi, et juhatus saaks seda lähemalt arutada. Albaania liige soovitas seda teemat laiemalt käsitleda ja soovitas pidada dialoogi nendega, et leida parim võimalik lahendus.
Uued auhinnad ja ülevaade Ukrainas toimuvast
Üle vaadati ka uued FACE auhinnad, mis antakse teenekatele liikmetele, kes on FACE aktiivsesse töösse panustanud. FACE auhinnad anti sel korral üle Torbjörn Larssonile, Dr. Volker Böhningule, Tuomas Hallenbergile, Manuel Gallardole, Alain Durandile ja Christopher Graffiusele.
Kolleegid Ukrainast olid samuti koosolekul kohal ja tegid ülevaate Ukrainas toimuvast. Samuti pakkusid nad välja ideid FACE töö parendamiseks ja Ukrainaga koos töötamiseks. Ukraina liikmed palusid toetust FACE liikmetelt ja ka Balti liikmetelt. Paljud Ukraina jahimehed on praegu aktiivselt sõjas ja lisaks maade vabastamisele on nende murekohaks elupaikade ja loomastiku taastamine.
Üle vaadati veel järgmise koosoleku toimumise ajad. Võimalus on liikmesriikidel kaasa rääkida FACE kevadise koosoleku planeerimisel ja korraldamisel.
Konverents Euroopa jahinduse prioriteetidest
Pärastlõunal toimus FACE konverents, mis keskendus Euroopa jahimeeste prioriteetidele. Põhifookus oli linnujahi muudatustel, looma heaolu raamistikul, võõrliikide majandamisel ja hundi kaitsestaatuse muutmisel.
Ülevaade lindudega seonduvast
FACE töötaja Stanislas Sibille tegi ülevaate linnujahi muudatustega seonduvast. Ta selgitas, et soopardi ja luitsnokk-pardi küttimist vähendati 50% Euroopas ning punapeavardi ja viupardi jahipiirangud kestavad seni, kuni uus otsus tehakse. Ta tõdes, et lindude populatsiooni staatust tuleks endiselt vaadata laiemalt kui riigi tasandil.
Sibille tõdes, et turteltuvide osas on komisjon teinud ettepaneku teha piiranguid Kesk- ja Ida-Euroopa rändeteedel. FACE linnuteemaline töögrupp arutab teemat edasi 8. novembril. Siis arutatakse ka seda, et 1-15 linnuliiki tahetakse võtta jahilindude nimekirjast välja ka mujal Euroopas.
Itaalia jahiseltsi esindaja Michele Sorrenti rääkis linnujahi ohtudest Euroopas. Sorrenti oli kindel, et linnujahi osas peavad liikmed tegema FACE-ga tihedamat koostööd. Samuti tuleks tema sõnul teha tööd riigiasutustega, et tagada linnujahile tulevik. Sorrenti soovitas korraldada ka parlamendis mitmeid temaatilisi koosolekuid, et arutada partlaste, haneliste, veelindude jt jahi tuleviku osas. Selgeks tuleks teha ka tema väitel see, mis on jätkusuutlik majandamine lindude osas.
Uuendused lemmikloomade heaolu raamistikus
FACE jurist Valentina Siddi tegi ülevaate, mis on uuendused lemmikloomade heaolu raamistikus. Praegu tehtud ettepanek on rangem kui Euroopa Komisjoni ettepanek. Siddi sõnul on keeruline seda kohandada Euroopas. Ettepanek sisaldab ka muudatusi, mis hakkavad kehtima koeraomanikule.
Hispaania esindaja tõdes, et jahikoerte regulatsioon nende riigis nõrk külg ning neid muudatusi vaadates, ei paista tulevat tulevik helge jahindusele. Läti jahiseltsi esindaja Linda Dobrovska tõdes, et me peaksime rohkem tegema koostööd rahvusvahelise organisatsiooni FCI-ga, kes selle teemaga juba laiemalt tegeleb.
Võõrliikide majandamine
Rootsi jahiorganisatsiooni esindaja P-A Ahlen tegi ülevaate sellest, kuidas Rootsi majandab võõrliike. Ta jagas edulugu sellest, kuidas Rootsi kährikut edukalt majandab. 2008. aastal algas kähriku monitoorimine. Ahlen selgitas, et ka meedia on selles olnud oluline osa olnud ja nad on pidanud olema järjepidevad, et neid kuulda võetaks. Ta tõdes, et aastas tehakse Rootsis kuni 6000 kähriku vaatlust. Palju abi on ka rajakaameratest olnud. Nad taasasustavad ka alasid, kus varem kährikuid polnud.
Ahlen rääkis, et jahimehed koguvad ka kähriku ekskremente ja kasutavad seda teaduse nimel. Nad ostavad veel Soomest kährikuid, et neid Rootsi üle tuua. Nende edu võõrliikide majandamisena on toonud riigitoetus. Vabalt kätte saadav maakasutus on ka suureks plussiks.
Sabrina Dietz FACE-st tegi IAS-i listi uuendustest ettekande. IAS-i lisanud tähnikhirv ja Ameerika mink. Tähnikhirve on nähtud ka Eestis, Leedus ja mitmetes teistes Euroopa riikides. Dietz tõdes, et liikmesriigid peaksid analüüsima ja monitoorima nende liikide liikumisi. Oktoobris on FACE-l selles osas ka IAS-i komiteega koosolek. Dietz soovitas kommunikeerida oma riigi ametnikega selles osas.
Koosolek lõppes FACE töötaja Guillaume Agede ettekandega hundi kaitsestaatuse osas. Agede tegi väga aktiivset tööd riikide tasandil, et hundi kaitsestaatust muuta. Selles osas tuli ka samal päeval otsus, et Euroopas alandatakse hundi kaitsestaatust rangelt kaitstud kaitsealuseks.
