Juhatuse seekordselt koosolekul arutati mitmeid jahindusteemasid, sealhulgas hundi küttimisaja muutmist.
Koosolek toimus 9. oktoobril ja seda juhatas Toomas Kõuhkna. Kokku osales koosolekul 22 juhatuse liiget 25-st.
Traditsiooniliselt õnnitleti alguses sünnipäevalapsi, seekord siis Mikk Marranit, Mati Kivistikku ja Toomas Kõuhknat. Seejärel kinnitati päevakord, kus oli kaheksa sisulist punkti.
Hundi küttimisaja muutmise ettepanek
Seejärel käsitleti hundi küttimisaja muutmise ettepanekut, mida esitles Peep Männil Keskkonnaagentuurist.
Ettepanek on jahimeestele tuttav ka kokkuvõttest „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2024“. Selle ettepaneku sisu oli soovitus ja ettepanek kaaluda hundijahi põhiosa alguse edasilükkamist kuu aja võrra, st 1. detsembrile, olulistes kahjustuskolletes võiks küttimisega alustada 1. oktoobrist.
Männil soovitas tõsiselt kaaluda hundi jahiaja muutmist: alustada jahi põhiosaga 1. detsembrist ning jahiga probleemaladel kahjustuste ennetamise eesmärgil 1. oktoobrist.
Selline muudatus kontsentreeriks hundijahi põhiosa enam lumega perioodile, mis vähendab juhuslike laskmisi ning suurendab suunatud hundijahi osakaalu. Lumele jäävate jälgede abil on võimalik vajadusel teha ka valikulist küttimist. Samas oleks novembrikuu oluline aeg info kogumiseks käimasoleva aasta pesakondade kohta, mistõttu saaks küttimismaht olema kuu aega varem koostatust märksa adekvaatsem ja eesmärgipärasem. Oktoobrist alates võiks
aga küttimist alustada neil aladel, kus on ilmnenud olulised kahjustused ning kus huntide piirkondlikku arvukust oleks vaja tõhusamalt vähendada.
Juhatuse liikmed arutasid ettepanekut. Männililt küsiti näiteks, et kuidas see kaasa aitab huntide senisest enamale küttimisele, kui küttimise tähtaega lühendada.
Otsustati, et asja arutatakse liikmesorganisatsioonidega läbi ja antakse siis vastus. Kui jõutakse, siis tuleb küsimus arutlusele järgmisel juhatuse koosolekul. Juhatuse liikmed esitasid ka muid küsimusi, nagu näiteks, kas ohjamisalasid ei oleks otstarbekas muuta maakonnapõhiseks, nagu see oli enne.
Seakatku hetkeseisu ülevaade
Seakatku hetkeseisust tegi ülevaate Helen Prommik Põllumajandus- ja Toiduametist (PTA). Prommik rääkis kodusigade ja metssigade seirest 2021-2024. a ja nende tulemustest.
Samuti tegi ta ülevaate SAK-i situatsioonist Lätis ja haiguse levikust Eesti suunal.
Prommiku sõnul on lisasöötmise keeld ja peibutussöötmise tingimuste sätestamine olemasolevas epidemioloogilises olukorras vajalik kui täiendava loomatauditõrje abinõu SAK-i leviku ohu vähendamiseks. Sellest lähtuvalt andis PTA 2024. a aprillis välja otsuse, millega kehtestati lisasöötmise keeld ning nõuded metssigade peibutussöötmiseks.
Kahel korral on koos Keskkonnametiga läbi viidud kokku 10 metssea söötmisplatsi kontroll, neist üle poole ei vastanud nõuetele. Peamiste puudustena oli kaks söötmisplatsi Keskkonnaameti peibutussöötmise kohtade registris registreerimata ja neljal söötmisplatsil oli rohkem sööta kui PTA otsusega lubatud on.
Prommik selgitas veel millele peaks tähelepanu pöörama. Näiteks kaaskirja korrektne ja täielik täitmine: proovivõtu kuupäev ja jahipiirkond peab olema selgelt märgitud. Samuti toonitas ta, et emiste organproovide tasu maksmine käib organproovi toomise kuu järgi, mitte looma küttimise kuu järgi. Proovid tuleb tuua PTA esindusse ära mõistliku aja jooksul.
Tasustamise käib lepingus ettenähtud ulatuses, st kütitud metssealt võetud proov peab pärinema aladelt kust SAK-i viirusuuring kütitud metsseal on kohustuslik või rümp viiakse lihatööstusesse.
Koostöö politseiga
Edasi toimus PPA koostöökomisjoni liikmete määramine. Eelmisel juhatuse koosolekul otsustati moodustada PPA-ga ühine koostöökomisjon. PPA peadirektoriga lepiti kokku, et EJS-i juhatus delegeerib ühiskomisjoni omapoolsed 2-3 liiget.
Büroolt tuli ettepanek komisjoni määrata Raivo Aeg, Tiit Tammsaar ja Jaak Volmer. Asendusliikmeteks võiks olla Endrik Raun ja Tõnis Korts. Juhatus kinnitas ettepaneku.
Jahirahu kinnitamine
Edasi toimus jahirahu väljakuulutamise piirkonna kinnitamine. Selle teemal esines juhatuse liige Jaak Volmer. Ta andis edasi info jahirahu väljakuulutamise kohta ja kinnitas koha, milleks on Tartumaa. Täpsem info antakse, kui kokkulepped on tehtud.
Metsakomisjoni moodustamine
Järgmine päevakorra punkt oli EJS-i metsakomisjoni koosseisu kinnitamine ja selle kandis ette Toomas Kõuhkna. Eelmises seltsi juhatuse koosseisus olid RMK ja ÜMO komisjonid eraldi. Kahe komisjoni liikmed olid aga peaaegu kattuvad ja seega tuli büroolt ettepanek, et need komisjonid ühendada metsakomisjoniks.
Arutati ettepanekut ühise komisjoni moodustamiseks. Uus komisjon arutaks edaspidi ka kõiki maakasutuse lepinguid. Töös on siiani osalenud Toomas Kõuhkna esimehena, Rein Rosenberg, Priit Vahtramäe, Raul Vahter, Jaak Volmer, Jaanus Põldmaa ja Tõnis Korts. Juhatus kinnitas komisjoni ettepaneku põhjal ja komisjoni liikmeks valiti ka Andres Olesk.
Põdrakomisjoni kinnitamine
Järgnevalt arutati EJS-i põdrakomisjoni koosseisu kinnitamist. Selle kandis ette Priit Vahtramäe. Juhatus valis komisjoni liikmeteks Priit Vahtramäe esimehena, Jaanus Põldmaa, Jaak Volmer, Endrik Raun, Marko Vinni, Andres Onemar, Raul Vahter ja Rein Rosenberg ning aasendusliige Andres Olesk.
Juhatuse liikmetelt tuli ettepanekuid lisada komisjoni töö eesmärkidesse ka seire teemad. Samuti valiklaskmine ja kokkulepped maaomanikega optimaalse arvukuse osas. Komisjon peaks kinnitama oma koosolekul eesmärgid ja lisama ka valdkonnad.
Aasta teema arutelu
Veel arutleti EJS-i aasta teema üle. Selle kandis ette tegevjuht Tõnis Korts.
EJS-i büroo viis läbi liikmete hulgas küsitluse. Kokku laekus 7 ettepanekut. Kaks oli ettepanekuga nimetada tulev põdra aastaks, üks nendest põdra hoidmise aastaks. Veel pakuti fauna aastat, mida põhjendati sellega, et peaks suuremat tähelepanu pöörama ulukitele, eriti põdrale, aga ka teistele ulukitele, kelle arvukus väheneb. Veel mainti, et tuleks pöörata tähelepanu kiskjatele, kelle arvukus suureneb, aga ennekõike leida tasakaal ulukite vahel, et populatsioonid oleksid pigem stabiilsed, mitte et nende arvukus ajas drastiliselt ülesse-alla käiksid.
Üks ettepanek oli nõrgema toetamise/abistamise aasta. Veel pakuti ära lase aastat, jahiseltside sisese läbisaamise aastat ja vaatlusandmed korda aastat. Kõikide ettepanekute juures olid ka selgitused, mida üks või teine teema tähendab.
Juhatus leidis, et ettepanekud on sisulised, neid arutati ja võeti info teadmiseks ja järgmiseks korraks paluti kõigil valida oma lemmik(ud) ja seejärel hääletatakse.
Arutelu jahiajakirja osas
Edasi vaadati jahikorraldajate poolt juhatusele esitatud avaldust jahiajakirja kolleegiumi otsuse osas. Juhatus kinnitas, et aktsepteerib kolleegiumi otsuseid ja võttis avalduse teadmiseks. Kolleegium on valitud juhatuse poolt peatoimetaja ettepanekul.
Kui peatoimetaja teeb ettepaneku, saab komisjoni koosseisu alati uuendada.
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati graafikujärgne 14. november.
