EJS-i toimetusele laekus info, et Pärnumaal Pulli külas murdsid hundid 31. oktoobril Saksa lambakoera.
Pulli külas oli varahommikul kella nelja paiku kuulda lauda taga koera haukumist. „Vanaema läks just sel ajal välja ja koer, nagu igal hommikul, jooksis ja näitas, et valvab maja. Siis aga vanaema kuulis, et ta haugub nagu kurjemalt ja mõne aja pärast enam mitte. Ta mõtles, et koer jookseb või ei jõua enam lihtsalt haukuda. Eks siis oldigi koeral juba kõri kallal,“ rääkis Pulli talu peremees Ivar EJS-ile.
Kohaliku jahimehe sõnul ei osanud pererahvas haukumisele kohe tähelepanu pöörata. „Kui mõne aja pärast koera juba otsiti, saadi aru, et midagi on valesti. Maja taga oli suur linnuparv, selle järgi leiti lemmiklooma korjus,“ selgitas Sauga jahimees Silver Randjõe.
Suur tugi perele
Koer oli perele suureks toeks. „Kuna meil on peres olnud mitmeid kaotusi, siis see koera kaotus praegu oli lapsele veel suurem tragöödia,“ tõdes peremees.
„Koer Tessi ema ja isa olid puhta tõulised, aga me ei hakanud pabereid tegema, kuna ta ei olnud mõeldud võistlustel käimiseks. Käisime siiski koerte koolid läbi, ta oli õpetatud koer, samuti kodus kogu aeg laps mängis ja õpetas teda. Tessi oli ikkagi suur sõber ja ta polnud kunagi külalistega kuri,“ ütles Ivar.
Huntide töö
Kohaliku jahimehe sõnul oli tegemist huntide tööga. „Ilmselgelt need hundid olid, ega seal koerad üksteist niimoodi ei söö. Muud varianti ei saa olla, sest hunte on piirkonnas nähtud varemgi. Näiteks, kui eelmisel suvel seal lähedal asuvas põllus torne liigutasime, siis nägime saja meetri pealt hunti uudistamas ja ka eelmisel kevadel murti sama kandi pealt lambaid,“ tõdes Randjõe.
„Raske on öelda palju neid koera murdmas käisid, kuna talu maadel on kõrge muru tõttu keeruline jälgi ajada. Kindlasti aga see ühe hundi töö pole,“ tõdes ta.
Keskkonnaamet on juhtumist teadlik. „Keskkonnaametiga rääkisin, saatsin neile pildid, aga nad kohapeale ei tule, saadavad akti ja menetlevad edasi,“ sõnas peremees.
Mure taluloomade pärast
Ivar avaldas muret, et hundid võivad tagasi tulla. „Mul on talus veel kanad majapidamises ja nüüd ei julge neid väljagi lasta. Samas on ka naabrimehel lambad ja koerad väljas, andsin ka neile kohe juhtunust teada,“ ütles ta.
Ivari sõnul viibis nende lemmikloom enamasti õues. „Ta oli meil välikoer, kuidas ma teda sees hoian, ta on paksukarvaline, tal on sees palav ja ebamugav olla. Ta naudib talvel lume sees olemist. Kuidas ma siis teda toas saan hoida,“ sõnas ta.
„Kahju, et linnainimesed seda tegelikku elu ei näe ega oska sellest aru saada. See pole multifilm, see on ikkagi päris elu (mis maal toimub – toim),“ tõdes Ivar.
