Novembrist algas hundijaht ning esialgu on lubatud lasta 90 võsavillemit. Jahimeeste sõnul on seda liiga vähe, sest huntide arvukus on märgatavalt kasvanud ning sagenenud on nii kariloomade kui ka koerte murdmine koduõues.
Kui veel mõne aasta eest polnud metskitse nägemises midagi erilist, siis nüüd on sellest saamas sündmus, sest aastaga on kitsede arvukus vähenenud 30 protsenti. Ka põtru on Eesti metsades jäänud vähemaks ning jahimeeste hinnangul on selle taga karude ja huntide hea käekäik. Aga soed ei piirdu ainult metsarahvaga.
“Meil on võetud lähiküladest ära viimase paari kuu jooksul, kui me räägime sügisest, kolm koera ja neid (hunte) ei takista ka see, et on olnud koerad talude juures,” ütles Kärstna jahiseltsi esimees Andrus Reimaa.
Vaata lähemalt ERRist: