Võrumaa talunik: huntide külaskäikude tõttu lambakasvatus enam ära ei tasu

Võrumaa talunik: huntide külaskäikude tõttu lambakasvatus enam ära ei tasu

138
Foto: Tim Green/Flickr

Järjest sagedamini näeb talude ja asulate ümbruses ringi luusivaid hunte, kes loodavad inimese lähedusest hõlpsasti toitu leida. Kihvade alla sobivad nii lambad, veised kui ka koerad – saakloomast jääb tihti alles vaid skelett.

Hoolimata sellest sai hundijaht tänavu kesta vaid loetud päevad, sest Tallinna halduskohus peatas selle MTÜ Eesti Suurkiskjad taotluse põhjal 4. detsembrini, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

Arvud näitavad, et soel läheb Eestis hästi: mullu loendati kokku 39 hundikarja ehk kuue võrra rohkem kui üle-eelmisel aastal. “Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas on kirjas, et Eestis võiks elada 20 kuni 30 kutsikatega hundipesakonda. Kümne aastaga on keskkonnaagentuuri hinnangul karjade arv tõusnud kahekümne võrra,” selgitas keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.

Loe lähemalt Lõuna-Eesti Postimehest.