Juhatuse korraline koosolek toimus hübriidina Tallinnas ja veebis. Koosolekut juhtis president Margus Puust. Päevakorras oli 11 sisulist punkti.
Nagu traditsiooniks saanud õnnitleti sünnipäevalast, kelleks seekord oli Tiit Tammsaar.
Koerte katku ülevaade
Alustati koerte katku teemaga. Juhatuse liige Ive Kuningas jagas infot, et Saaremaal on tuvastatud rebastel koerte katk. Esimesed teated surnud rebastest jõudsid jahiseltsi suvekuudel. Hakati tegutsema ning saadi koos PTA-ga tulemus Saksamaa laborist, et rebased olid nakatunud koerte katku. Saaremaalt on leitud igalt poolt koerte katku nakatunud surnud rebaseid. PTA andmetel nakatuvad ka teised koerlased: kährikud, mägrad ja nugised. Saaremaal vaktsineeritakse koeri aktiivselt. Info võeti teadmiseks ja rõhutati koerte vaktsineerimise olulisust.
Jahirahu sündmuse tutvustus
Edasi arutati jahirahu väljakuulutamist. Jaak Volmer tutvustas 2024. aasta jahirahu väljakuulutamisega seonduvat. See toimub pühapäeval, 22. detsembril algusega kell 18 Tartu lähedal. Täpsem teave on Tartu Jahindusklubi ja EJS-i kodulehtedel. Info võeti teadmiseks ja kutsuti aktiivselt osalema.
Hundi küttimisaja muutmise arutelu
Edasi arutati hundi küttimisaegade muutmist ja see oli eelmisel koosolekul alguse saanud arutelu jätk, kus Peep Männil tutvustas ettepanekut hundi küttimisaja lühendamise kohta ja samas probleemisendite pikema jahiaja kohta. Juhatus otsustas siis, et ettepanekut tutvustatakse maakondades ja esindajad annavad järgmisel koosolekul infot, mida arvatakse. Sellekohast kirjalikku ettepanekut keskkonnaagentuurilt pole senini tulnud. Juhatuse liikmed edastasid maakondadest saadud teavet ja jahimeeste arvamusi.
Koosoleku juhataja tegi kokkuvõtte, et jahimehed pooldavad hundijahi alustamist 1. oktoobrist ning probleemisendite küttimisel vabamat režiimi. Tehti ettepanekuid muuta ohjamisalade piire ning muuta ohjamisalade sisesed küttimistingimused ühtlaseks. Hetkel ei ole EJS-i arvamust küsitud, vajadusel anname selle, kuid täpsustame sõnastuse.
Järgmise aasta fookusteema arutelu
Edasi mindi järgmise aasta teemaga ja selle teise lugemisega. Välja pakutud teemad olid varem juhatuse liikmetele saadetud. Selles on kaks korda tehtud ettepanek põdra aasta osas. Kas võiks 2025. aasta olla põdra aasta? Otsustati sellega edasi minna ja täpsema sõnastuse pakkumist koordineerib Marko Vinni (Lõplikuks jäi 2025 – põdra aasta – toim.)
Infosüsteemide arenduse tutvustus
Järgnevalt arutati EJS-i infosüsteemide edasist arengut ja selle rahastamist. IT projektijuht Karri Urban tutvustas lühidalt infosüsteemi struktuuri, kasutajaid ja IT komisjonis arutatut. Toimunud IT komisjoni arutelu teema oli IT süsteemi rahastus. Rahastamise võimalusi on erinevaid: liikmehaldussüsteemi ülalpidamise kulud kaetakse EJS-i eelarvest.
Metsise teise mooduli, millega täidetakse halduslepingu ülesandeid, kulud on kaetud dokumentide väljastamisest saadud tuludega. Jahise jahimaakorraldaja mooduli kulud on kaetud osalejate sissemaksetega. Jahitrofeede üle arvestuse pidamise kulud peaksid katma trofeede hindamise tasud. Info haldamise arendused on hetkel EJS-i ja osaliselt ka riigi rahastusel.
Äpi ja ühisjahi korraldamise mooduli kulud võiks katta kasutaja. Juhatuse liikmed arutasid saadud infot.
Aimar Rakko kliimaministeeriumist, kes liitus koosolekuga veebis, ütles, et praegu on tehnilisel kohendamisel jahiseadus. Ministeerium ei ole põhimõtteliselt vastu Jahise teenuste maksustamisele, sest andmebaas on EJS-i oma. Seaduse muutmisega tahetakse fikseerida e-teenustele üleminek.
Juhatuse liikmed arutasid jahilubade mooduli maksustamist ning leiti, et see teema vajab veel analüüsimist.
Andres Onemar tegi ettepaneku, et eelmise juhatuse struktuuritöörühm peaks edasi töötama ja selle läbi arutama, selgitama eelarvet ning erinevate maksude korjamisest erinevate teenuste eest tasumiseks. Kommunikatsiooni mõttes on see keeruline teema. Otsustati võtta info teadmiseks ja tegeleda teemaga edasi.
Liikmete väljaarvamise arutelu
Edasi käsitleti liikme väljaarvamise teemat. Endrik Rauni sõnul palub Nõva jahi- ja kalameeste selts seoses liikmeks astumisega Läänemaa Jahindusklubi MTÜ-sse, end välja arvata EJS-i liikmeskonnast. Kõik olid selle poolt.
Põdra küttimise vahekokkuvõte
Vahekokkuvõtte tegi Priit Vahtramäe. Vahtramäe rääkis ka suurte nahakahjustustega põtradest, keda on kütitud mitmel pool Eestis.
Kahjustatud nahatükid on viidud laborisse, kuid selget vastust sealt veel pole. Üheks põhjuseks arvatakse põdrakärbseid. Selliseid põtru on nähtud ka Lätis ja Rootsis. Praegu veel uuringud käivad.
Vahtramäe tegi ülevaate ka suurkiskjate koostöökogu viimasest koosolekust. Seal oli arutelul muuhulgas ka ilvesejahi avamine.
Juhatuse liikmed arutasid, et kiskjakahjud ei ole kõik registreeritud. Oleks vaja, et kiskjate ründed peegelduksid kõik statistikas, sh kodukoerte osas. Jahimehed peaksid olema ise aktiivsemad oma kaamerate andmeid väljendama Jahises, et hundi ja ilvese kohta oleks rohkem andmeid. Info võeti teadmiseks.
Alarmsõidukite õiguste arutelu
Vabariigi valitsuse eelnõu erivahendite osas arutelu oli järgmine teema. Tutvuti valitsuse määruse eelnõuga „Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmine. Eelnõuga soovitakse anda Keskkonnaameti sõidukitele alarmsõiduki õigused. Kas EJS-i juhatusel peaks olema selle kohta seisukoht? Juhatuse liikmed arutasid küsimust ja leiavad, et valguse-ja mürareostuse suurenemist metsas ei pooldata ja seega EJS-i juhatus ei poolda alarmsõiduki staatuse andmist keskkonnaameti sõidukitele.
Tuuleparkide rajamise küsimus
Järgmisena arutati tuuleparkide arendamist jahinduse vaatevinklist. Aigar Jürjens tutvustas Põltsamaa valla planeeringut tuuleparkide rajamisest. Tuulepargid asuksid nende jahipiirkonnas, kokku ca 30 tuulikut. Tuulikud on 250–290 m kõrged. Kohalik kogukond on tuulikute vastu ja küsivad, mida teha saab. Kuidas saab mõjutada tuulikute planeeringut ja arendust. Samas on tegemata mõju-uuringud.
Juhatuse liikmed arutasid selle üle ja leidsid, et olukorrad tuulikuparkidega on väga erinevad ning palju sõltub kogukonna soovidest. Jahimehed saavad osaleda läbi kogukonna.
Otsustati, et EJS-i juhatus ei võta selles osas seisukohta. Tegemist on kohaliku kogukonna küsimusega.
Relvaseaduse töörühma moodustamine
Järgnevalt arutati esindajate määramist relvaseaduse töörühma. Juhatuse liikmed on saanud siseministeeriumi kirja relvaseaduse tervikteksti uuendamisprotsessist, kus palutakse hiljemalt 15. novembriks 2024. a edastada EJS-i esindavad isikud ja nende kontaktandmed osalemaks RelvS-i uue tervikteksti väljatöötamises. Peale arutelu otsustati nimetada siseministeeriumi töörühma Endrik Raun, Raivo Aeg ja Ats Nõlvak.
Jahimeeste kokkutuleku arutelu
Edasi arutati jahimeeste kokkutuleku 2025 koha ja aja kinnitamist. Aigar Jürjens tutvustas võimalikku EJS-i kokkutuleku kohta – Põltsamaa veeparki Kamari järvel. Eelkokkulepped valla- ja maaomanikega ning Maanteeametiga on olemas.
Otsustati, et Eesti Jahimeeste Seltsi kokkutulek 2025. aastal toimub Kamaris.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 12. detsembril 2024 Tallinnas ja veebis.
