Juhatuse uue koosseisu esimene koosolek toimus väljasõidu istungina Koljunuki sadamas Harjumaal. Seda juhtis EJSi president Margus Puust. Päevakorra kinnitamise järel asuti valima asepresidenti. Asepresidendi töö on korraldada juhatuse koosolekuid ajal, mil presidenti ei ole. Sellele kohale valiti ühehäälselt Priit Piilmann, kes tegi seda tööd ka eelmise koosseisu ajal.
Edasi vaadati läbi liikmeks astumise avaldused. Liikmeks astumise soovi olid esitanud kolm jahindusorganisatsiooni: Metsasõbrad MTÜ, Abja JS ja Tänassilma JS. Metsasõbrad MTÜ ei ole enne EJSi liige olnud. Abja ja Tänassilma JSd on olnud siiani liikmed läbi Viljandimaa Jahimeeste Liidu. Kandidaatide esindajad tutvustasid oma organisatsioone ja vastasid juhatuse liikmete küsimustele. Kõik kolm organisatsiooni võeti EJSi liikmeks ja president Margus Puust kinkis neile EJSi liikmemärgid.
Järgmine päevakorra punkt oli koolitus Eesti Maksu- ja Tolliameti (MTA) praktikast CITESe osas. Selle teema avas Priit Laatre, MTA peainspektor. Oma ala parim ekspert näitas ka ameti poolt äravõetud konfiskaate, kuhu kuulusid erinevad tooted, nahad, loodusravimid jms.
Päevakorrapunkti jahindusnõukogude koostöö korraldamisest juhtisid juhatuse liikmed Jaanus Põldmaa ja Priit Vahtramäe. Otsuse teha jahindusnõukogude vahel tihedamat koostööd tegid EJSi organisatsioonide juhid kevadisel nõupidamisel 09.03.2016. Juhatus kinnitas oma otsusega aktiivse koostöö vajalikkust. See seisneb koolitustes, infovahetuses ja otsuste koordineerimises. Eelkõige puudutab see EJSi poolt määratud esindajaid.
Reservfondidest ja lepingutest RMK-ga rääkisid juhatuse liikmed Jaanus Põldmaa ja Aigar Kallas. EJSis on jätkuvalt päevakorral ulukikahjude hüvitamise teema. Koostöös SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega toimus 17. mail Kuristiku tänaval EJS keskuses koolituspäev ulukite tekitatud kahjude kompenseerimise võimalustest. Õppepäeva viisid läbi SA KIK esindajad Arvi Toss ja Udo Maiste. Jaanus Põldmaa avas teema reservfondist ja tegi vastava ettekande Powerpointis.
Teine osana päevakorrapunktist käsitleti RMK lepingute teemat. 28. jaanuaril Pärnumaal toimunud juhatuse koosolekul otsustati moodustada töörühm koosseisus: Raul Vahter, Toomas Kõuhkna, Rein Rosenberg, Tõnis Korts ja Jaanus Põldmaa. Töörühm kaardistas probleemid ja alustas uuesti RMK-ga läbirääkimisi jahimaade kasutamise lepingu ulukikahjustuste hüvitamise teemal.
Töögrupp kohtus RMKs juhatuse liikmete ja spetsialistidega 14. märtsil, kus lepingute teemat arutati. Lepiti kokku, et EJS saadab oma ettepanekud kirjalikult. Nii ka tehti ja kiri sisaldas kolme ettepanekut, sealhulgas ka lehtpuude väljajätmist hüvitatavate puuliikide nimistust. Juhatuse liikmed tutvusid ka Aare Veetsmani pöördumisega RMK lepingute osas Põlvamaalt.
Aigar Kallas tutvustas hetkeolukorda ja rääkis, et selle aasta kahjude suurus ei tohiks tulla oluliselt suurem kui eelmisel aastal. Täpsemalt selgub siis, kui aasta läbi ja kokkuvõtted tehtud. EJS jätkab läbirääkimisi RMKga. Tõdeti, et liikmete olukorrad ja seisukohad on kahjude ja reservfondi osas väga erinevad. Juhatus otsustas, et selles osas tuleb teha paremat koostööd ja erinevate piirkondade erinevad praktikad ja asjassepuutuv info tuleb koondada ja teha liikmetele avalikuks. Hetkeolukorras ei pidanud juhatuse liikmed vajalikuks ühte juristi palgata, vaid lahendada olukordi juhtumipõhiselt.
Edasi käsitleti Õiguskantsleri (ÕK) soovituskirja EJS-le. ÕK on saatnud soovituskirja EJS-le. ÕK on soovitustega pöördunud ka KKM ja KKI poole. Teema on Jahiseadusest tulenevalt EJSi kui jahitunnistuste väljaandja kohustus peatada jahitunnistuste kehtivus kuni kolmeks aastaks peale KKI poolset jahimehe karistamist. Selline seaduse regulatsioon on tekitanud liikmeskonnas arutelusid. Juhatuse liikmed tutvusid ka A. Pärgmäe pöördumisega selles osas. Teemast andis ülevaate tegevjuht. Juhatus volitas tegevjuhti Keskkonnaministeeriumiga selles osas läbi rääkima ja ÕK-le vastama.
Juhatus kinnitas kokkutuleku osavõtu uued hinnad. Võistlusala osalemise tasu 35 eurot jäeti samaks. Vähenes sportingu tasu ja see on sellel aastal 50 eurot (enne 60). Samaks jäi ka EJSi liikme ja pereliikme (12) ning pensionäri (5) eelmüügist ostetud pileti hind. Tõsteti mitteliikme eelmüügist ostetud pileti hinda senise 15 euro asemel 16-ni. Auto, haagise ja haagissuvila pääsme eelmüügi hind on sellel aastal 12.50 ja kohapeal ostetud kaardi hind 15 eurot. Kohapeal ostetud osaleja pilet maksab kõigile 18 eurot. Sellest tulenevalt on mõistlik soetada piletid varakult eelmüügist.
Tegevjuht tutvustas I kvartali eelarve täitmist. Juhatuse liikmed võtsid info teadmiseks. Päevakorrapunkti EJS töökorraldus ja tasustamine osas vaadati üle büroo töötajate töötasud, missugused need on viimastel aastatel olnud ja tõsteti neid pisut ja seda üldkoosolekul kinnitatud eelarve rea piires. Teema kandis ette president Margus Puust.
Põnev päevakorrapunkt oli EJS-i infotehnoloogia arendamine. EJSi arengusuunad kuni 2020 ja presidendi programm 2016-2020 käsitleb ühe prioriteedina ühtse jahindusliku andmebaasi väljaarendamist. Büroo on partneritega teinud vajaliku eeltöö ja valmis arendustöödeks. Teemat esitlesid tegevjuht ning haldusspetsialist ja andmebaasi projektijuht Karri Urban. Karri tutvustas projekti käiku, arenduse vajadust ja näitas ka koostatud demosid.
Vastav projekt on KIKile esitatud ja jääb oodata rahastamise otsust. Vastavalt sellele saab edasi tegutseda. Tegevjuhile anti volitus kasutada projekti omaosaluseks reservi, aga see tuleb enne juhatuse liikmetega kooskõlastada.
Järgmise juhatuse korraline koosolek toimub 22. septembril.
