In Memoriam Ene Muts
02.01.1954-01.12.2024
Esimesel advendipühal lahkus taevastele jahiradadele Ene Muts. Küllap tuleb Ene kuju eredalt silmade ette kõigile, kes saanud viimase kümne aasta jooksul Eesti Jahimeeste Seltsi pidulikel kokkusaamistel osa jahisarvemängijate ülesastumisest. Olgu koosseis suurem või väiksem, olgu käimas volinike koosolek, suvine kokkutulek või jahirahu väljakuulutamine – ikka seisis pillimeeste keskel ka üks väärikas daam, jahikübar peas ja jahisarv huulil.
Võrumaa juurtega Ene sündis saatuse tahtel Tomski oblastis, kuhu tema vanemad olid küüditatud 1941. aastal. Ene lõpetas juristina Tartu Ülikooli, korraldas pikemat aega Tartu linna eluruumide küsimusi ning töötas seejärel mitu aastakümmet Tartu Maakohtu kohtunikuna. Jahihuvi tärkas Enes tänu abikaasa Lembitule, kellega koos hakati käima jahiretkedel toonase Alatskivi riikliku jahimajandi maadel. Kui 1992. aastal asutati jahimajandi baasil jahiselts Bubo, astusid Ene ja Lembit selle liikmeks. Ene võttis seltsi tegevusest alati aktiivselt osa. Ta nautis loodust ja head jahiseltskonda ning ei kippunud kütiliinil ilmtingimata päästikule vajutama. Pea kunagi ei puudunud ta seltsi ühistelt tööpäevadelt, koosolekutelt ega lasketreeningutelt. Veel tänavu suvel pälvis ta jahiseltsi laskevõistlusel parima naislaskuri tiitli.
2015. aastal hakkas Ene käima EJS-i Kuristiku tänava majas korraldatud jahisarve kursustel. Iga nädal sõitis ta vaid mõneks tunniks Tartust Tallinnasse, et pill selgeks õppida. Imetlesime tema pealehakkamist ja püsivust. Uuest hobist sai kirg. Kui paar aastat hiljem korraldati uued kursused, ärgitas Ene jahiseltsi listis: “Mina polnud enne jahisarve puhumise õppimise alustamist mõni aasta tagasi peaaegu üldse mingit pilli mänginud. Seega julgustan alustama. Iga õpitud oskus rikastab elu.” Oma uue oskusega rikastas Ene koduseltsi elu: tema pillihüüu saatel heiskasime jahipäevade alguses seltsi lippu ja kuulutasime jahi algust. Oma jahisarvega ei puudunud ta ka naisküttide põdrajahtidelt.
Pensionipõlves sai Ene südameasjaks küüditatute mälestuse jäädvustamine. Ta lõi kaasa Memento ühenduse tegevuses, asutas 2022. aastal koos saatusekaaslastega Siberis sündinud laste MTÜ ning korraldas selle liikmete mälestuste kogumist. Mahukas kogumik ilmus trükist tänavu kevadel.
Oma viimased jahisignaalid puhus Ene tänavu 12. oktoobril Bubo jahiseltsi traditsioonilisel perejahil. Kuigi tervis tegi siis juba muret, pidas Ene pika päeva vapralt vastu ning tutvustas oma jahi- ja jahisarvehobi kaasasolnud pojatütrele. Rääkisime, et noorematele jahimeestele tuleb jahisignaalid selgeks õpetada, sest traditsioon ei tohi katkeda.
Head teed, hea Ene! Kõlagu jahisarved Sinu mälestuseks.
Tõnis Türna
