Keskkonnaamet kinnitas metssigade küttimismahu 2024/2025. jahiaastaks. Kokku tuleb küttida ligi 16 000 isendit.
Maakonna lõikes tuleb jahiaastal küttida 16 000 isendi piires. Keskkonnaamet kehtestas küttimismahuks Harjumaal 850 metssiga, Hiiumaal 1400, Ida-Virumaal 650, Järvamaal 1050, Jõgevamaal 700, Läänemaal 900, Lääne-Virumaal 650, Põlvamaal 600, Pärnumaal 1550, Raplamaal 1000, Saaremaal 3300, Tartumaal 700, Valgamaal 950, Viljandimaal 1500 ja Võrumaal 400 isendit.
Kuues maakonnas (Harju, Hiiu, Jõgeva, Tartu, Viljandi ja Võru) jaotatakse 2024/2025. jahiaastal maakondlik minimaalne metssigade küttimismaht jahipiirkondade vahel proportsionaalselt, suurendades jahindusnõukogudes kokku lepitud metssigade küttimismahtu kuni KAUR-i soovitatud tasemeni. Kolmes maakonnas (IdaViru, Põlva ja Rapla) jaotatakse metssigade küttimismaht algse jahindusnõukogu kokkuleppe järgi jahipiirkondade vahel, millele arvestatakse lisaks juurde puuduolev küttimismahu osa kuni KAUR-i soovitatud tasemeni 1/3 ulatuses proportsionaalselt nende pindala järgi ning 2/3 ulatuses lähtutakse jahipiirkonna kasutaja poolt esitatud küttimissoovist, eelneva hooaja küttimistulemustest ja arvukushinnangu suhtelisest osakaalust vastava maakonna koondandmetes.
Metssigade SAKi kontrolli all hoidmisel on põhiline tegevus seotud populatsiooni tiheduse ja arvukuse vähendamisel. Vaatamata ligi 10 aastase pikkusele kõrgele metssigade küttimismahu määrale on metssigade arvukus viimasel paaril aastal jälle tõusteel, olles 2022/2023 jahiaasta lõpus tõenäoliselt 15 000 isendi tasemel.
Keskkonnaameti määratud või siis jahindusnõukogus kokku lepitud küttimismahud käivad aga paljudele jahiseltsidele üle jõu ning küttimine on viimastel aastatel jäänud alla sihttaseme. Sellega on ohus ka Põllumajandus- ja Toiduameti poolt paika pandud metssigade asustustiheduse saavutamine – alla 3 isendi 1000 ha jahimaa kohta. Selles valguses tuleks igakülgselt soodustada metssigade küttimist, eriti just perioodil kui metssigade küttimine on vähemintensiivne (märtsist oktoobrini) ja koerte kasutamine on jahiseadusega keelatud. Seega on lubatud metssea jahil öösihiku kasutamine.
Keskkonnaagentuuri hinnangul on metssea arvukus viimase aasta jooksul Eesti erinevates piirkondades kiiresti taastunud ja suurenenud, kuna SAK-i mõju metssea arvukusele on viimase jahiaasta jooksul, hoolimata üksikutest katkupuhangutest, olnud pigem tagasihoidlik. Metssea asurkonna juurdekasvu võime on teiste sõralistega võrreldes kordi kõrgem ja praeguste arvukuse vahekordade juures ei suuda teda ohjata ka hunt, kes on kiskjatest metssigade arvukuse peamiseks reguleerijaks.
Loe Keskkonnaameti käskkirja siit.
