Jaanuaril algatud jahiseaduse muutmise eelnõu lükati tagasi. Seaduse muudatus lubanuks ilma jahiluba omamata hukata põllumeestel nende vara ründavaid või elu ja tervist ohustavaid ulukeid.
26. veebruaril toimus Rain Epleri, Arvo Alleri, Mart Helme, Varro Vooglaiu ja Rene Koka algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine.
Rene Koka sõnul on olukord tingitud suurkiskjate suurenenud arvukusest. „Täna valitseb Eestis olukord, kus mõnda aega juba suurkiskjate arvukus on kasvanud nii suureks, et nende tegevus toob kaasa suurt majanduslikku kahju erinevatele põllumajandusvaldkondadele, olgu nendeks siis lambakasvatajad, ka muid nooremaid loomi murtakse, või siis ka näiteks mesinikud, kes on väga hädas sellega, et karud käivad lõhkumas nende mesipuid,” seltgitas Kokk.
„Tõsi on ka see, et ega neid kulusid, mida ettevõtlusega tegelevad inimesed on teinud, tegelikult ei korvata. Ja midagi tuleb ette võtta,” leidis ta.
Eelnõu eesmärgiks oli anda Eesti põllumeestele, eelkõige loomakasvatajatele ja mesinikele, õigus tappa ulukeid, kes ründavad nende vara või on otseseks ohuks inimeste elule ja tervisele.
Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 34 ja vastu oli 15 riigikogu liiget. Seega langes eelnõu riigikogu menetlusest välja.
