13. märtsil toimus taas juhatuse koosolek, mida juhtis Margus Puust ja selle päevakorras oli kaheksa sisulist punkti. Koosolekul osales 20 juhatuse liiget 25-st.
Vahetult enne koosoleku algust saabus Brüsselist hea uudis. Meie juhatuse ja Europarlamendi liige Riho Terras osutus valituks Europarlamendi maaelu-, jahinduse ja elurikkuse intergrupi aseesimeheks. Intergrupid on parlamendi ametlikud teemagrupid.
Peale päevakorra kinnitamist asuti arutama jahitrofeede hindamist ja trofeeasjandust.
Ülvaade trofeede hindamisest
Juhatuse trofeegrupi esimehe Ive Kuninga sõnul on meil olemas tublid trofeede hindajad ning katusorganisatsioonid, kes on nõus hindamisi korraldama. Lisaks on olemas trofeede hindamise andmebaas ning jahimehed, kes on huvitatud oma jahisaagi kohta infot saama, aga puudu on üksmeel, kuidas kõiki neid olemasolevaid väärtusi ühise eesmärgi nimel ära kasutada.
Tiit Rammul tutvustas lähemalt, kuidas toimub trofeede hindamine, mida on arutatud ekspertide hulgas ja missugused on nende ettepanekud EJS-i juhatusele.
26. märtsil toimus EJS-i majas trofee-ekspertide kokkusaamine, kus tehti ettepanek nelja-astmelise protsessi käivitamiseks:
- teha ettepanek muuta seiremäärust. Selleks, et jahimeeste seireandmed veelgi tõsisemalt võetavad oleksid, peaks olema kohustus kõigil lasta oma saak üle mõõta.
- hetkel, kui arvukused on madalad, oleks selliseks stardiks õige aeg. Siin peab taga olema ühine huvi ja nõue kõigile. Põdra puhul oleks vajalik kõigi kütitud loomade lõualuud.
- regulaarsete mõõtmispäevade süsteemi loomine. Iga maakond korraldab süsteemselt hindamispäevi, kaasates vajalikud eksperdid.
- ekspertide nõukogu kindlustab hindajate olemasolu.
- mõõtmistulemuste põhjal antakse jahimeestele tagasisidet kütitud ulukite kvaliteedi, vanuse ja valiklaskmise põhimõtete järgimise kohta.
Seejärel rääkisid maakonnad oma kogemusest. Priit Vahtramäe kiitis Ida-Viru põtrade ohjamist. Tartu ja Võru esindajad kinnitasid, et neil on ka kõik põdra ohjamisega korras.
Jaak Volmer küsis, et mis nende kõigi kogutud seireandmetega edasi saab. Marko Vinni sõnul ei ole mõtet korjata andmeid, kui nendega midagi ei tehta. Kui sul on vaja tulemust, siis kogud ja saad tulemuse, mille abil saad protsesse suunata. Kui aga andmeid kogutakse ja midagi ei tehta, siis pole sellel tegevusel mõtet. Samas toetas ta bioproovide kogumist.
Aigar Jürjens toetas põtrade bioproovide kogumist. Jüri Tõnissoni käest on alati saadud tagasi soovitud andmed.
Andres Onemari sõnul tuleb aga seiret ja trofeeasjandust vaadelda eraldi teemadena. Seire andmete alusel saab teha otsuseid.
Tiit Tammsaare sõnul ei ole mõistlik endale tõkkeid püstitada ja siis vaeva näha, et neid ületada. Ta tutvustas, et miljoni kohta on valim tavaliselt 1000, mille põhjal tehakse otsused.
Ive Kuninga sõnul oleks hea, kui igas maakonnas tekiks võrgustik, et oleks võimalik trofeesid hinnata. See peaks ja võiks olla klubiline tegevus.
Raul Vahter arutles ruutloenduse eesmärgipärasuse üle. Võimalik oleks siin jahimeeste elu lihtsustada.
Andres Onemar lisas, et seire puhul on oluline, et oleks pikk andmerida. Lisaks tekib küsimus, kui palju me seda reaalselt kasutame. Ettepanek oleks see teema anda seire töörühmale, kes sellega edasi toimetaks ja selgitaks, mis on olemas ja mida oleks veel vaja. Sellega oldi päri.
Tartu tegevjuht Tõnu Peterson lisas, et praegu kogume põdra osas 80% proovidest enne 1. novembrit kütitud põtradelt. See toimib.
Jaak Volmeri sõnul trofeede osas on millegipärast maakondlikud klubid kõrvale jäetud. Viimase koolituse puhul Lätis ei saanud maakonnad sellekohast infot. Tartu jahindusklubi panustab trofeeasjandusse rohkem ressurssi, kui sealt tagasi tuleb. Samuti tundis ta huvi, mis staatus on sellel trofeenõukogul, kes on selle ellu kutsunud.
Trofeeasi ilma maakondlike klubideta ei toimi. Küsimus, kes kannab andmebaasi andmed on lihtne. Selleks ei pea olema ekspert. Meil on klubis palgalised töötajad. Nemad kannavad.
Ive Kuningas tegi ettepaneku kinnitada järgmisel koosolekul juhatuse trofeekomisjoni koosseis.
Magus Puust palus teha ettepanekud komisjoni liikmete osas ja maakondade esindajate osas komisjoni.
Jahiseaduse ettepanekute arutelu
Edasi arutati jahiseadusesse ettepanekute tegemist. Kokkuvõte vastavasisuliselt koosolekust tegi Margus Puust. Tema sõnul toimus 19. veebruaril jahiseaduse ettepanekute arutamine EJS-i majas. Teemasid oli laual palju, osa neist põhimõttelised, osa kosmeetilised. Ise asi on, kas valitsusel on praeguses olukorras soovi jahiseadust avada.
Kõigile juhatuse liikmetele oli mahukas materjal edastatud, sellega oli võimalus tutvuda ja oma ettepanekud ning arvamused esitada.
Põhimõtteliste ja oluliste teemade arutamiseks ja seisukohtade kooskõlastamiseks otsustasid Erametsaliit ja EJS moodustada omavahelised läbirääkimiste 5-liikmelised delegatsioonid. EJS-i poolset juhib Margus Puust. Liikmed on Toomas Kõuhkna ja Tõnis Korts. Lisaks võetakse igakordselt teemadega kursis olevad inimesed.
IT teemade arutelu
Järgmine teema oli ühisjahi moodul ja kokkuvõte IT komisjoni tööst. Jahise kulude katmine. Selle tegi IT projektijuht Karri Urban.
Karri rääkis 11. märtsil toimunud IT komisjoni istungist ja seal käsitletud teemadest. Komisjon valis 2025. aasta arendussoovid. Arendussoovide nimekiri oli liikmetele esitatud Google sheetsi tabelina. Sinna oli võimalik lisada nimekirjas esitatud ettepanekutele prioriteetsus skaalal 1-3 punkti. Samas esitas ta ka EJS-i põhieelarve alusel tehtud IT eelarve, mille maht oli 102 000 eurot.
Arutati ka Eesti Mesinduskogu ettepanekut karukahjustuste (lõhutud mesindusinventar, hukkunud mesilaspered) kogumiseks Jahises. Seda ideed komisjon toetas ja selle arenduse maht on väike ja selle tasub mesinduskogu.
Karri tutvustas ühisjahi moodulit Jahise äpis (elektroonne ühisjahi nimekiri). Tema sõnul on testperiood edukalt läbitud. Küsimus oli, et millised on järgmised sammud. Nii komisjon kui ka juhatus toetasid ühisjahi mooduli kättesaadavaks tegemist liikmetele.
Samuti rääkis IT projektijuht aruteludest kliimaministeeriumiga Jahise tulevikust. Neid on toimunud kaks. Teemaks oli ka Jahise kulude võimalik katmine läbi selle, et teenus muudetakse tasuliseks. Siin tehakse kindlasti vahet liikmete ja mitteliikmete vahel. Juhatus arvas, et seda teemat võiks tutvustada ka volikogul.
Ülevaade eelarvest ja volikogust
Edasi tutvustas tegevjuht eelarve 2024 täitmist ja 2024 bilanssi ning tulemiaruannet. Samuti 2025. aasta eelarve projekti.
Lisaks määrati volikogu aeg ja koht. Volikogu toimumise ajaks määras juhatus 15. mai. Koha valikuid jäi kaks. Põltsamaa ja Türi. Büroo teeb valiku lähiajal ja see sõltub pakkumistest.
Küttimise kokkuvõtted
Suurkiskjate ja metssea 2024/25 küttimise kokkuvõtted tegi Priit Vahtramäe. Ette oli välistatud põhjalik ettekanne. Alustuseks lahkas Vahtramäe maakondlikke kokkuvõtteid metssigade küttimise osas.
Seejärel tutvustas metssigade asustustihedust 2023. aastal nii jahimeeste hinnangul kui ka küttimisandmete alusel. Hinnangutes ja tegelikkusel oli kohati suur erinevus. Vahtramäe näitas, kuidas metsseajaht kuude kaupa toimus ja mis kogused kuskil kütiti. Küttimiskohustus täideti üle 90%. Täpsemad andmed on veel tulemas.
Vahtramäe tegi ülevaate ka hundi ja karu küttimisest jahiaastal. Karusid kütiti 100 isendilise küttimismahu juures 101 ja hunte 134 isendilise küttimismahu juures 119.
Pliimoona keelust
Pliimoona kasutuse keelamisest EL-is tegi ülevaate Endrik Raun. Endrik rääkis, et 2025.aasta veebruari lõpus avaldati kaua viibinud Euroopa Komisjoni (EK) õiguslik ettepanek pliimoona kasutamise piiramiseks. Esimene esitlus toimus EL-i REACH komitees 27. veebruaril. See komitee koosneb EL-i liikmesriikide esindajatest ja Euroopa Komisjonist. Kui liikmesriigid on rahul, toimub hääletus „kvalifitseeritud häälteenamusega“. Seejärel võib Euroopa Parlament otsustada, kas antud teemal sõna võtta.
Ettepaneku peamised osad on järgmised:
Pliihaavlid jahipidamiseks
Ettepanek sisaldab pliist haavlite kasutamise keeldu 3-aastase üleminekuajaga. Täielik pliist haavlite müügikeeld järgneb 5 aasta jooksul.
Pliimoona kasutamine jahipidamiseks
- ≥5,6 mm kesktulepadruniga pliimoon: 18-kuuline üleminekuperiood enne keelustamist.
- Alla 5,6 mm kesktulepadruniga ja ääretulepadruniga pliimoon: 10-aastane üleminekuperiood enne keelustamist.
Pliist kuulide kasutamine laskespordis
Pliist kuulidega laskmiskohtadele nõudeid ei esitata. Kuid olukorda hinnatakse uuesti 10 aastat pärast piirangu jõustumist.
Eraldised keelust vabastatud kasutusaladele
Keelust on vabastatud järgmised kasutusalad:
- Eestlaetavad relvad ja ajaloolised tulirelvad, sealhulgas nende tänapäevased koopiad
- Vask- ja vase sulamist kuulid, kui plii sisaldus on alla 3%
- Hülgejaht ja täismantelkuulide kasutamine
- Kultuuripärandi sündmused
Pliihaavlite kasutamine laskespordis
Pliist haavlite (suurus 1,9-2,6 mm) kasutamine on lasketiirudes lubatud järgmised 15 aastat, kui täidetakse järgmised tingimused:
- Lasketiir on saanud ametliku loa (autoriseeritud)
- Laskur on laskespordiföderatsiooni liige
- Pliihaavlitega varustab laskurit ainult ametlikult autoriseeritud lasketiir
- Ametlikult lubatud lasketiir peab arvestust:
- väljastatud pliist haavlite koguse kohta
- pliist haavlite keskmise kaalu kohta
- laskurite kohta, kellele haavleid anti
- kokkukogutud pliist haavlite kaalu kohta
- Ametlikult lubatud lasketiir peab esitama aruande:
- Väljalastud ja kokku kogutud pliihaavlite kumulatiivse kaalu kohta vähemalt iga 5 aasta järel
Erisused müügikeelus:
- Pliist haavlite tootjad ja edasimüüjad võivad varustada ametlikult lubatud lasketiire pliist haavlitega (suurus 1,9-2,6 mm).
- Ametlikult lubatud lasketiirud võivad tarnida pliist haavleid (suurus 1,9-2,6 mm) laskespordiühingute liikmetele.
Lasketiirude ametlikuks lubamiseks EL-i liikmesriikides
Lasketiir peab vastama vähemalt kahele järgmistest riskijuhtimismeetmetest:
- Üks või mitu kaitseseina, Üks või mitu kaitseküngast-/mullavalli, Üks või mitu haavleid peatavat võrku/kardinat ja pinnase katmine
- Pliihaavlite kokku kogumine vähemalt iga 3 aasta järel ja pärast tegevuse lõpetamist
- Laskmiskoha pinnase happesuse (pH) jälgimine ja töötlemine iga 6 kuu järel (pH vahemik 6,5-8,5)
- Drenaaži- ja pinnavee seire ja töötlemine, vastavalt EL-i veedirektiivile (2000/60)
- Keeld kasutada laskmiskohta põllumajanduslikuks otstarbeks
- Kohustus pidada kogu tegevuse kohta arvestust
Liikmesriigi kohustused:
- annab loa sportlasketiiridele pärast seda, kui on kontrollitud, et Lisa X toodud riskijuhtimismeetmed on kehtestatud;
- teeb avalikult kättesaadavaks lasketiirude lubamise juhised ja korra;
- teeb avalikult kättesaadavaks lubatud lasketiirude nimekirja; ja
- teatama tarnitud ja kogutud pliihaavlite kumulatiivsest massist.
Samuti arutas juhatus, millised ettepanekud tehakse Sotsiaalministeeriumi poolt saadetud vastavale EL-i dokumendile. Ettepanekud saadetakse järgmisel nädalal.
Relvaloa meelespea
Edasi käsitleti relvaloa meelespead. Selle teema kandis ette Raivo Aeg.
Politsei- ja piirivalve amet on koostanud relvaloa osas hea tava või relvaloa meelespea. Esialgu on see mustand dokument ja ootab EJS-i juhatuse liikmete ettepanekuid.
Meelespeas on käsitletud mitmed teemad, alates sellest, mida tuleks läbi mõelda enne relvaloa soetamist, millal tohib relvast tulistada, mida tähele panna laskesportlastel ja jahimeestel, kus tohib relva hoida, kuidas tohib relva kaasas kanda ja nõuandeid relvaloa taotlemiseks ja pikendamiseks.
Juhatuse liikmed arutasid dokumendi osas ja tegid oma ettepanekud. Juhatuse komisjon ootab veel juhatuse liikmete ettepanekuid.
Järgmine koosolek
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 10. aprill ja kohaks Kuressaare. Sellel kuupäeval toimub ka trofeenäituse avamine Kuressaare lossis.
