13. juunil toimus Lääne-Virumaal Rakvere Jahindusklubis Keskkonnaagentuuri (KAURi) ja Lääne-Virumaa jahimeeste kohtumine. KAURi esindasid direktor Taimar Ala ja eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Peep Männil. Teemaks olid suurkiskjad.
Jahimeeste poolt modereeris kohtumist EJS juhatuse liige ja Rakvere Jahindusklubi juhatuse esimees Raul Vahter. Kohtumisel osales ka EJSi tegevjuht Tõnis Korts. Peep Männil tutvustas kolme suurkiskja ilvese, hundi ja karu käekäiku, uuringuid ja vajaliku uurimismaterjali kogumist. Keskenduti Lääne-Virumaale. Jahimeeste küsimused olid suunatud sellele, kas kiskjatel jätkub ikka piisavalt süüa ja kas peaks ka kiskjate arvukust söödabaasi vähenemisel vähendama. Peep Männil tutvustas kiskjate toidubaasi ja kuidas see muutub näiteks kõige plastilisemal liigil hundil.
Lääne-Virumaal on koduloomade kahjustamine suhteliselt väike võrreldes ülejäänud Eestiga. Teadlane rõhutas, et hundi puhul on jooksvate andmete esitamine teadlastele äärmiselt oluline. Hundi puhul loendatakse karjasid. Sigivaid emasid on populatsioonis ca 10%. Kui näiteks sigivaid emasid on 25, siis võib arvestada ca 250 hundiga. Erinevalt hundist ja ilvesest on karud tunduvalt „sotsiaalsemad“ ja ühel söödaplatsil võib koos olla ka mitu emaslooma oma poegadega. Seetõttu on väga hea, kui karude puhul on lisatud võimalikult palju lisainformatsiooni. Soovitav on lisada ka rajakaamera pildid. Suurkiskjatel on väga erinev juurdekasvu potentsiaal. Karul näiteks on see ainult 6-8% see tähendab seda, et 1 isendi küttimiseks peab olema 13-17 looma.
Tekkis elav arutelu selle üle, kuidas suurkiskjate vaatlusandmeid koguda. Meestel oli mitmeid ettepanekuid, kuidas vaatlusandmete kogumist võiks täiustada. Selgus ka asjaolu, et mitte kõik esitatud andmed ei ole mingitel põhjustel ulukiseirajateni jõudnud. Lepiti kokku, et puuduvad andmed saadetakse uuesti ja järgmisel perioodil katsutakse sellist olukorda vältida.
Kohtumine oli jahimeeste hinnangul väga vajalik ja saadi juurde palju uut informatsiooni.
