Veterinaar- ja toiduamet kinnitas täna, 21.09 sigade Aafrika katku diagnoosi Saaremaal Pihtla vallast leitud surnud metsseal. Tegemist on kolmanda SAK positiivse metsseaga Saaremaal, vahendab Maaleht.ee
Ettekanded
- Metssigade seakatku proovide laboratoorsest uurimisest ja uuringutulemustest
- Jahimeeste roll seakatku tõrjes: lepingud ja bioohutus
- Jahiga seotud tauditõrje- ja bioohutusnõuded õigusaktides
Allikas: www.seakatk.ee
Saarte Hääl: Sigade küttimiskohustuse täitmisel suur küsimärk
Seakatku infopäev Saaremaal aitas kaardistada kitsaskohti metssigade küttimisel
14. septembril toimus Maaeluministeeriumi, Saarte Jahimeeste Seltsi ja Eesti Jahimeeste Seltsi koostöös korraldatud seakatku alane infopäev Kuressaares. Kui eelmisest, juuni alguses, Saaremaal korraldatud jahimeeste infopäevast osavõtt oli tagasihoidlik, siis praegune tõi Keskkonnaametisse täissaali kuulajaid. Kindlasti on see seotud katku jõudmisega Saaremaale ja seetõttu on enne mandril olnud probleem saanud tähtsaks ka saarlastele. Infopäeva korraldamise ajastus oligi tingitud katku jõudmisest Saaremaale.
EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul äärmiselt oluline, et sellistel rasketel aegadel oleks tagatud adekvaatse informatsiooni vahetus asjaomaste riiklike institutsioonide ja jahimeeste ning seakasvatajate vahel. „Tähtis pole ainult see, et riigipoolne info jõuaks jahimeesteni, aga et ka jahimeeste sõnum jõuaks otsustajateni. See tagab otsuste adekvaatsuse ja kvaliteedi ja võimaldab neid ka ellu viia,“ ütles Korts.
Kortsu sõnul on vajalik üle vaadata kogu ahel ja see eeldab kõigi osapoolte koostööd ja eriti tahet seda teha. „Praegu eksisteerib ahelas mitmeid kitsaskohti, mis on takistuseks ühe või teise otsuse elluviimisel.“
Teemad, mis jahimeeste hinnangul vajavad kohest lahendamist, on järgmised:
- Proovide võimalikult kiire toimetamine laborisse ja kiire vastuste saamine;
- Searümpade hoiustamine ja säilitamine ooteajal kuni proovitulemuste saabumiseni (külmkambrid)
- Metssealiha realiseerimine
Olulisi teemasid, mis ootavad lahendust, oli teisigi ja need edastatakse EJSi poolt riigile. „Saaremaal on ka erisused võrreldes mandriga. Esiteks on kütitavate metssigade kogused suured, sellel jahiaastal 4400 isendit. Kliimast tulenevalt on erinevad ka küttimise ja rümpade säilitamise tingimused. Samuti võtab rohkem aega proovide toimetamine Tartu laborisse. Seda kõike tuleb meetmete plaanimisel ja rakendamisel arvestada,“ lisas Korts.
Üks infopäeva eesmärkidest, mille EJS püstitas, oli nende kitsaskohtade kaardistamine, et edastada need nii ministeeriumitele kui ka ametitele, kes seakatku vastast võitlust korraldavad. Sõnumi lubasid edastada ka saarlastele esinenud ametiisikud.
Infopäeval tegid ettekande Katrin Mähar, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi (VTL) viroloogia-seroloogia osakonna juhataja, Ainike Nõmmisto, VTA loomatervishoiu büroo juhataja, Pille Tammemägi Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja ja Jaan Ärmus Keskkonnaameti jahindusspetsialist.
EJSi ja Maaeluministeeriumi pressiteade
Saarte Hääle artikkel: Seakatku infopäev pani emotsioonid möllama
Meie Maa artikkel: Jahimehed soovisid ametilt vastuseid
Esinejatelt on palutud ka ettekanded, mille uudise juurde lisame, kui need meieni jõuavad.
Maaeluministeerium
Eesti Jahimeeste Selts
PRESSITEADE
14.09.2016
Saaremaal toimub seakatku infopäev jahimeestele
Maaeluministeerium korraldab koostöös Eesti Jahimeeste Seltsiga Saaremaal sigade Aafrika katku infopäeva jahimeestele, kus selgitatakse bioohutusnõudeid ja antakse juhiseid seakatku tõrjumiseks metsas.
„Seakatku jõudmine Saaremaale on pannud saare jahimehed uude olukorda, kus kõiki kütitud metssigu tuleb uurida seakatku välistamiseks. Viiruse leviku riski vähendamiseks tuleb iga kütitud või surnult leitud metssiga käsitleda kui potentsiaalselt nakkusohtlikku ning järgida kõiki bioohutusnõudeid,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi. „Hea koostöö jahimeestega on seakatku tõrjumisel kriitilise tähtsusega, seepärast kordame infopäeval jahimeestele veelkord üle olulisemad käitumisjuhised metsas leviva taudi tõrjumiseks.“
Infopäeval antakse ülevaade bioohutusnõuetest metssigade küttimisel seakatku tingimustes, metssigade seakatku proovide laboratoorsest uurimisest ning metssigade küttimisest 2016/2017 jahiaastal.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on seakatku diagnoosimine Saaremaa metsadest leitud metssigadel tekitanud kohalikes jahimeestes väga palju küsimusi ja infopäev on hea võimalus saada kõik vastused ühest kohast. „Jahimehed nii mandril kui saartel suhtuvad riigi poolt seakatku tõrjeks seatud ülesannetesse väga tõsiselt. Seda näitavad nii küttimise kui surnult leitud metssigade matmise numbrid,“ ütles Korts. „Et senine tõhus koostöö riigiga saaks jätkuda, on oluline, et tekkinud küsimused saaksid vastused ja nii riik kui ka jahimehed selgema arusaama vastastikustest ootustest.“
Infopäeva teemad:
- Metssigade seakatku proovide laboratoorsest uurimisest ja uuringutulemustest. Veterinaar- ja Toidulaboratoorium
- Jahimeeste roll seakatku tõrjes: lepingud ja bioohutus. Veterinaar- ja Toiduamet
- Metssigade küttimine 2016/2017 jahihooajal. Keskkonnaamet
- Jahiga seotud tauditõrje- ja bioohutusnõuded õigusaktides. Seakatku tsoneerimise põhimõtted ja piirangud metssea liha käitlemisel. Maaeluministeerium
Infopäev toimub Kuressaares, Keskkonnaameti saalis (Tallinna 22) algusega kell 16.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui jahimajandusele. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning leitav Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt www.ejs.ee.
