Küsimus: KeA peadirektori uue käskkirja kohaselt p 27 järele on vajalik läbi viia uuringud, mille algmaterjaliks on kütitud emastelt isenditelt kogutavad sigimisorganid (emakas koos munasarjadega) ja vähemalt ühe aasta vanustelt isenditelt vanuse määramiseks alalõualuud. Algmaterjali vajaliku koguse maakondade kaupa ja kogumise juhendi annab Keskkonnaagentuur hiljemalt 01.11.2016. Regulatsioon on tekitanud jahimeestes palju küsimusi. See toob juurde kohustusi, arusaamatu on hetkel, kuidas tagatakse nakkusohtliku materjali käitlemisel bioohutus, kuidas toimub lisakulutuste hüvitamine ja missuguses mahus on mõeldud biomaterjali kogumine.
Pöördusime selgituste saamiseks Peep Männili poole, kes oli lahkelt nõus uut regulatsiooni kommenteerima.
Vastus: Seoses metssea asurkonnas toimunud suurte muutustega viimastel aastatel oleks vaja jälgida nende mõju metssea viljakusele. Planeeritavaga analoogne uuring tehti 2009/2010 talvel kütitud metssigadelt võetud proovide alusel, vaata aruannet http://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/Metssigade%20viljakus%202010.pdf, mistõttu on olemas head võrdlusandmed. Uuritava materjali vajadus ei ole suur, arvestuslikult 1-2 proovi jahipiirkonna kohta. Lõualuu võetaks vaid neilt vähemalt kesikueas isenditelt, kellelt võetakse ka emakaproov. Proovide kogumise aeg oleks 10. jaanuarist veebruari (märtsi) lõpuni. Jahipiirkonnad, kes sel perioodil emaseid metssigu ei küti, proove loomulikult võtta ei saa. Kogutud proovid saadetakse vaid neilt isenditelt, kes on eelnevalt määratud SAK negatiivseteks. Selleks uuringuks puudub eraldi rahastus, mistõttu proovide kogumiseks, säilitamiseks, saatmiseks ja ka analüüsiks lisaressursse ei ole. Kuna lähiaastatel metssea asurkonnas toimuv on ka jahimeeste jaoks oluline, loodame heale koostööle antud uuringu läbiviimisel.
