17. jaanuaril, kesktalvisel tõnisepäeval avati Massiarus oma jahimaja.
Idee rajada jahimaja on seltsi esimehe Eimar Kaldoja sõnutsi juba päris vana ja pärineb masu-eelsest ajast. Idee sündis seltsi liikmetel koostöös ja vajadust selle järele tunti üheskoos. Tol ajal oli see sihitud Eesti-Läti rahastusse, aga masu saabumisega jäi idee riiulile paremaid aegu ootama. Paremad ajad on nüüd käes ja PRIA abiga ja oma seltsi kaasfinantseerimisel sai asi valmis. Majaplats ja projekt olid juba eelnevalt olemas.
Eimar Kaldoja sõnutsi vajas selts oma jahimaja selleks, et koos käia. Jahindus ei ole ainult metsas looma tagaajamine ja siis lihatükk käes minema punumine. Jahindus on ka sotsiaalne ja omavaheline läbikäimine on siin tähtsal kohal. Majast tunnevad rõõmu ka nooremad jahimehed, kes ühistest koosolemistest on samuti väga huvitatud. Panustatud on tublisti nii rahaliselt kui ka läbi ühiste tööpäevakute. Eimar ei toogi kedagi nimeliselt välja, vaid on tänulik kogu liikmeskonnale panuse eest jäädes ise tagasihoidlikuks. On aga teatud-tuntud tõsiasi, et head tulemused tähendavad ka head juhtimist ja siinkohal EJSi tänusõnad ka seltsi esimehele Eimar Kaldojale!
EJS poolse külalisena osales tegevjuht Tõnis Korts, kes rõhutas jahinduse sotsiaalse samba olulisust ja seda, et koostöö algabki just seltsi liikmete omavahelisest suhtlemisest. Kui suhted on korras ja hoitud, osaletakse jahtidel ja ühistes tegemistes hea meelega, sest kvaliteetne vaba aja veetmine on kõigile oluline. Metsa kaklema ja kiskuma ei taha keegi tulla.
Jahiseltsi Massiaru kuulub jahimehi neljakümne ligi. Kütitakse aastas ca 17 põtra, 3 hirve ja 60-70 metssiga. Tegutsetakse 13 190 ha-l, millest suur osa on kaitse all.
