Euroopas levib nii mets- kui ka kodulindude hulgas lindude gripp (peamiselt H5N8), mistõttu on ka eestlastel põhjust ettevaatuseks.
Veterinaar- ja Toiduamet palub teavitada maakonna veterinaarkeskust juhul:
- kui oled leidnud 5 värsket veelinnu korjust või oled tuvastanud ebatavalise veelindude surevuse orienteeruvalt 100 m ulatuses mererannas,
- kui oled leidnud rohkem kui 10 lähestikku asuvat surnud metslinnu värsket korjust maastikul või metsas.
Võimalusel tuleks värske surnud linnu korjus panna lekkekindlasse kilekotti, markeerida ning anda üle veterinaarametnikule.
Suurelt veelinnult või röövlinnult tuleb võtta tampooniproov ning selleks tuleb teavitada kindlasti veterinaarkeskust ja(või) Veterinaar- ja Toiduameti peamaja (peamajastaap@vet.agri.ee).
Lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev lindude viirushaigus. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluklinnud. Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud viirusekandjad linnud. Lindude nakatumine toimub seedetrakti või hingamisteede kaudu. Haigete lindude ravi puudub.
Gripiviiruse kandjateks looduses on metslinnud (peamiselt veelinnud), kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud, eelkõige koduveelinnud nagu haned ja pardid. Metslindude hulgas levib nakkus valdavalt ilma nähtavate haigustunnusteta, kuid kõrge patogeensusega viirustüved põhjustavad tervisehäireid ka metslindudel.
Praegu Euroopas levinud viirustüvi H5N8 ei ole teadaolevalt inimesele ohtlik. Seni ei ole ECDC (Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskus) andmetel inimeste seas registreeritud ühtegi haigusjuhtu. ECDC hinnangul on risk inimeste
jaoks väga väike.
Vaata täpsemat infot linnugripi kohta SIIT.
