Määratlemata Aasta loom 2017 – metskits

Aasta loom 2017 – metskits

Lisas Andra -

veebr. 1, 2017

7140

2017. aasta loomaks valiti metskits – loom, keda kõik tunnevad.

Metskitsel on praegu head ajad – selja taga on mõne aasta tagused rasked talved, mil suur osa populatsioonist hävis ning ellu jäid kõige tugevamad. Nüüdseks on kitse asurkond kosunud, viimaste aastate pehmed talved on aluse pannud tugevale populatsioonile ja loomaliigil on ees põnevad ajad.

Arvame, et tunneme teda kõik, siiski ei tea me temast palju, kasvõi sedagi, miks looma kitseks kutsutakse, ehkki ta tegelikult on väike hirv. Omakeelne nimi “kaber” on vajunud unustuse hõlma. Miks? Aasta jooksul avanevad kõik metskitsega seotud mõistatused. Nagu juba traditsiooniks on saanud, jõuab aasta loom online kaamera ette. Õnnestumise korral näeme online pilti talvekuudest kuni kevadeni karjade lagunemise ajani.

Metskitse tunnevad kõik – Tiit Randveer
Tänavuse aasta loomaga 2017 on hoopis teised lood kui eelmisel aastal mägraga – liik on üldtuntud. Ka linnalapsed on metskitse looduses kohanud ja oskavad teda nimetada: „Metskits, kes teda ei tunneks“. Vahel öeldakse lihtsalt „kits“. Seda nimevärki peaks kohe oma jutu alguses natuke kommenteerima. Esiteks, sõna „mets“, mis moodustab poole nimest, on pisut eksitav. 2017. aasta loom pigem väldib suuri metsamassiive, eelistades elupaigana mosaiiksemat maastikku. Aga see pole veel kõik. Veelgi olulisem on, et ta polegi kits, vaid hoopis väike hirv.

Kits kuulub veislaste sugukonda, olles lammaste ja veiste sugulane, metskits on aga hirvlane nagu punahirv või põder. Päris kitsede pead ehivad õõnessarved, mis püsivad omal kohal kogu eluaja ja muudkui kasvavad. Hirvlaste, seega siis metskitse sarved on hoopis teistsugused – need on vaid isasloomadel – ja neid vahetatakse igal aastal.

Heal loomal mitu nime

Metskitsel on tegelikult ka ilus eestikeelne nimi – kaber, mida küll tänapäeval palju ei kasutata. Ei oska arvatagi, miks see nimi unustusehõlma vajunud on. Ehk sellepärast, et ulukiliik oli meie aladelt mitu sajandit eemal? Ta taandus siit lõunasuunas väga külmal perioodil, mis kestis 16. sajandist 19. sajandi lõpuni ja mida vahel isegi väikeseks jääajaks nimetatakse. Kliima soojenedes Eestisse naastes oli ta nimigi siinmail unustatud ja uustulnukat hakati kutsuma saksakeelse nimega, sest just see keel oli siis moes. „Das Kitz“ tähendab saksa keeles metskitsetalle ja tõele au andes, kõlab päris kenasti. Kui see liik oleks just nüüd meie maale jõudnud, võiks ta sama loogika järgi saada inglisekeelse nime („roe“) ja see oleks, vähemalt kirjapildis, palju halvem variant.

Küll on tõsi see, et üks kuulsamatest bioloogidest, paljude liikide ristiisa Carl Linné, omistas sellele loomakesele nime Capreolus capreolus, mis maakeelde ümber panduna oleks „Kitseke kitseke“. Niivõrd prominentse autoriteediga ma ei vaidleks. Jääme meiegi siinjuures veel „metskitse“ juurde, aga anname endale aru, et see pole bioloogiliselt korrektne. Niisiis, uluki nimetus on metskits, isasloom on sokk, emasloom kits ja alla aastane isend tall.