2020. aasta loomaks on kuulutatud nahkhiir. Neid väikeseid öise eluviisiga lendavaid imetajaid on Eestis registreeritud 14 liiki, mis on enam kui viiendik meie imetajaliikidest.
Nahkhiire-aastal pööratakse tähelepanu kõikidele Eestist leitud nahkhiireliikidele – üle Eesti toimub mitmeid põnevaid sündmusi, näiteks avatakse veebruari keskel Eesti Loodusmuuseumis näitus “Hirmus armas nahkhiir”. Samuti tegutsevad eksperdid jätkuvalt selle nimel, et tagada nahkhiirte parem kaitse.
Umbes pooled meie nahkhiireliikidest lendavad talveks lõuna poole, peaaegu nagu rändlinnud, ülejäänud aga otsivad talve üleelamiseks talvituspaigad. Praegusel külmal ajal on meile jäänud 8 liiki nahkhiiri. Talveks Eestisse jäänud nahkhiired viibivad tardunes enamasti inimkätega rajatud koobastes ja keldrites. Nahkhiirte talvist elu on Eestis uuritud juba üle 70 aasta.
Käesoleval nahkhiire-aastal on vaja inimestele meelde tuletada, miks suurte koobaste ja maa-aluste tunnelite külastamine võib nahkhiirtele saatuslikuks saada. „Neis kohtades leiab sadu isendeid eri liikidest. Sellised suured kolooniad ei talu pidevat häirimist,“ ütleb nahkhiire ekspert Rauno Kalda. „Suures koloonias käivitub peale häirimist ahelreaktsioon – üks ärganud nahkhiir äratab omakorda teisi. Igal nahkhiirel on talve üleelamiseks piiratud rasvavaru, kui neid talve jooksul liialt häirida, saab energia enne kevadet otsa ja loom hukkub. Keldritega on siiski lood teised. Keldrites moosipurgi või kartulite järel käimine nahkhiirtele ohtlik ei ole. Hoopis ohtlikum on see, kui keldrid langevad traditsioonilisest kasutusest välja ja lagunevad.”
Talve jooksul on plaanis üles seada veebikaamera, mis näitab kõigile huvilistele nahkhiirte talvituspaigas toimuvat. „Kuna Eestis sõltub nii nahkhiirte suviste varjepaikade kui ka talvituspaikade olemasolu otseselt inimestest, vajavad need omapärase eluviisiga loomad abi ja tähelepanu,“ kõneleb tiigilendlase elupaikade parandamise projekti juht Lauri Klein. „Et seda tagada, ongi nahkhiired kogu Euroopas looduskaitse all. Nende väikeste, aga väga tundliku eluviisiga loomade kaitseks saame me kõik oma panuse anda.”
Ootame siinkohal inimeste abi: suviste nahkhiirekolooniate kohta on meil vähe infot, aga selleks, et nahkhiirte olukorda paremini mõista, on vaja teada, kus asuvad eri liikide kolooniate varjepaigad. Eriti oodatakse teateid nahkhiirte poegimiskolooniate kohta hoonetes. „Nahkhiiri saame tulemuslikult kaitsta ainult koos tegutsedes ja omavahel suheldes,“ kommenteerib nahkhiireuurija Lauri Lutsar. „Nahkhiireuurijad saavad nõu anda kõige paremini siis, kui inimesed ise ühendust võtavad ja küsivad. Selleks võib pöörduda Eestimaa Looduse Fondi või Keskkonnaameti poole.“
Kuidas kindlaks teha, kas kodu lähedal tegutseb nahkhiirte koloonia? Kui näete tegutsemas korraga juba mitut nahkhiirt, siis on kindlasti soovitav sellest nahkhiireuurijatele teada anda. Ekspertidega saate kontakti nii Eestimaa Looduse Fondi, Facebooki nahkhiiresõprade grupi kui ka Keskkonnaameti kaudu. Üheks võimaluseks aga on sel aastal ka kindlasti nahkhiireuurijatega otse, silmast silma kohtuda, jälgige selleks reklaami.
Aasta loom 2020 avaõhtu “Nahkhiired” toimub 30. jaanuaril kell 18.00 Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses. Avasündmusel saab teada, milliseid ettevõtmisi aasta jooksul on oodata: loodusgiidide koolitused, matkad, näitused ning traditsiooniline laste luulevõistlus. Pakutakse küpsist ja teed-kohvi. Kõik on oodatud!
2017. aastast alates on Eestimaa Looduse Fondi juhtimisel käimas EL LIFE programmi ja KIK’i ühisrahastatav projekt „Tiigilendlase elupaikade parandamine Eestis“, mille raames muudetakse nahkhiirte elu talvituspaikades turvalisemaks. Projekti käigus tarastatakse ja varustatakse valvesüsteemidega neli tiigilendlase rahvusvahelise tähtsusega talvituspaika Eestis – Vääna-Postil, Humalas, Ülgasel ja Piusal.
Aasta looma valivad Looduskalender.ee, Eesti Terioloogia Selts, MTÜ Aasta Loom, Looduse Omnibuss, Tallinna Loomaaed, Eesti Loodusmuusuem, RMK ja Eesti Jahimeeste Selts
