1. märtsil algas uus jahiaasta, mille teemaks on Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatus nimetanud “Jahindus on looduskaitse”.
“Kaasaja jahindus erineb paljuski eelnevate kümnete omast,“ ütles EJSi president Margus Puust. „Eelkõige on see teaduspõhine ning peame suures osas arvestama ühiskonna eri gruppide soovide ja tellimustega, et ulukikahjusid vähendada,“ selgitas Puust. „Samas on jahindus ka praktilise looduskaitse meede tagamaks looduslikku mitmekesisust, millest tuleneb ka meie selle aasta teema nimetus“.
Eestis ei lange jahiaasta kokku kalendriaastaga. Jahiseaduse järgi kestab jahiaasta 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani. Jahiaasta alguses tehakse kokkuvõtted möödunud hooaja küttimistulemustest. Seejärel planeeritakse koos teadlaste ja jahindusnõukogudega kogutud vaatlusandmete ja küttimistulemuste põhjal jahiaasta küttimismahud.
Alates 1. märtsist võib jätkuvalt küttida metssiga, mis koos võõrliikide, kähriku ja mingiga, on aastaringselt kütitav uluk. Kuni 15. aprillini kestab koprajaht ning alates 15. aprillist võib küttida hallhüljest. Suvine jahihooaeg saab alguse 1. juunil sokujahiga. Ajujaht suurulukitele algab sügisel ning alates 1. oktoobrist võib jahti pidada koertega. Jahikalendri leiab EJSi kodulehelt.
