Valmis on saanud aastaraamat 2020, mille seest leiab nii jahindusalaseid sündmusi kui ka statistikat möödunud aasta kohta.
Ehkki möödunud aasta oli üks paljude seast, jääb ta siiski meelde erilisena. Erinevaks teeb selle koroonaviirus, mille tõttu tuli kohandada ja ümber sättida nii mõndagi ka jahimeeste elus ja tegemistes.
Aasta alguses saime siiski korraldada traditsioonilise tegevjuhi vastuvõtu veel vahetu sündmusena. Suvine kokkutulek tuli küll viiruse tõttu lükata tulevikku, aga jahirahu väljakuulutamine sai jälle teoks, ehkki küll mitte täpselt plaanipäraselt. Ent pole halba ilma heata. Tuline kahju oli sellest, et Ida-Virumaal toimuma pidanud suurejooneline jahirahu väljakuulutamine tuli aasta võrra edasi lükata. Samas andis see võimaluse korraldada üritus Kadriorus Kuristiku tänava aias ja meie riigi presidendi Kersti Kaljulaidi osalusel, kellega koos jahirahu välja kuulutasime (vt lk 35).
Õnneks saime jahiaasta enne viirusepuhangut lõpetada ja meile seatud ülesandeid täita. Samas mõjutas pandeemia tugevalt meie halduslepingut. Nii näiteks jäid saabumata välismaised jahikülalised. Samas andis koroonapuhang võimaluse astuda tubli samm paberivaba jahinduse suunal ja aasta lõpul sai valmis Jahise äpi esimene etapp (vt lk 21). See võimaldab üle minna ka suurulukilubade puhul paberivabale jahipidamisele.
Haigused vaevasid 2020. aastal mitte ainult inimesi, vaid ka ulukeid. Augustis tuli ärevaid teateid SAK-i rindelt, avastati kolle Raplamaal (vt lk 45). Detsembris lisandus Lääne-Virumaa kolle. Jahimehed reageerisid kiiresti ja nii ei saanud katk koguda jõudu ja laiali levida.
2020 oli jahikoerte aasta. Kahjuks küll pidi ka teema-aasta osas tegema päris suuri muudatusi. Nimelt jäid ära aasta raames plaanitud jahikoerte päevad ja näitused, samuti kokkutulekule mõeldud hulga erinevaid sündmusi, sh koolitusi. Mis puudutab kokkutulekut, siis loodame kõike seda ikkagi korraldada järgmisel kokkutulekul. Aasta lõpus sai valmis Eestis kasutusel olevate koeratõugude poster.
Aasta tõi teisigi tähelepanuväärseid saavutusi ja projekte. Nimelt alustasime „Ulukid teel” projektiga, mille käigus paigaldasime teedele hulgaliselt ulukeid peletavaid reflektoreid (vt lk 57). Sellega kaitseme meie ulukeid ja vähendame oluliselt nende hukkumist autorataste all. Projekt on oluline mitte ainult metsloomadele, vaid ka inimeste elule ja tervisele ning säästab ka sõidutehnikat.
Oluline oli ka see, et EJS-i poolse töö tulemusena sai valmis hariv raamat jahimeestele ‒ „Ulukihaigused ja jahihügieen”. See tõlgiti soome keelest, autoriks Sauli Laaksonen. Tegemist pole pelgalt tõlkega, vaid teos on kohandatud Eesti oludele, mille eest suur tänu Tartu veterinaaridele eesotsas Epp Moksiga.
Selline see meie jahiaasta 2020 sai.
Aastaraamatuga saab tutvuda siin.
