7. aprilli hommikul alustas tööd Euroopa jahimeeste katusorganisatsiooni FACE liikmete koosolek. Kolm päeva kestev sündmus toimub Serbia parlamendihoones.
Päev 1
Selle avas FACE president Michale Ebner. Tervitussõnad ütlesid Serbia jahiseltsi esindajad ja Euroopa Parlamendi liige Karl- Heinz Florenz, kes juhib Europarlamendis ka intergruppi, kuhu jahimehed kuuluvad. Eesti Jahimeeste Selts FACE liikmena on esindatud delegatsiooniga, kuhu kuuluvad tegevjuht Tõnis Korts ning ajakirja ja veebitoimetaja Karolin Lillemäe.
FACE on Euroopa jahimeeste katusorganisatsioon, mis ühendab enamikku 7 miljonist jahimehest.
7. aprillil on päevakavas FACE juhatuse avatud koosolek, kus oma tööst teevad ülevaate FACE president, majandusjuht, peasekretär. Muuhulgas tehti huvitav ülevaade relvadirektiivist, loodame ettekande saada ning saame selle hiljem lisada. FACE osaleb aktiivselt kohtumistel ning on võtnud selle teema üheks prioriteediks.
Karl-Heinz Florenz: “Mõned jahimeestele kahjulikud arengud on vaja Euroopas peatada. Jahimeeste häält on vaja kuuldavamaks teha. Meil on 60 intergruppi europarlamendis. Euroopas on jahipoliitika surve all. Meil on hetkel Euroopa Parlamendis 107 toetajat.”
Ta rääkis, kuidas EP-s võideldakse jahivastastega. Jahivastastel on plaan keelustada jahitrofeede import Euroopa Liitu, mis mõjutab tugevalt mitte ainult jahimeeste huvisid, aga ka paljude teiste. Ta tõi võrdluseks, et EP poole on veeremas suur kivi, mis on sihitud jahimeeste vastu. Me peame senisest enam tegema koostööd ja ühinema üheks tugevaks jõuks. Seda nii Euroopa tasandil kui ka liikmesriikide omal. Tuleviku suhtes oli ta aga optimistlik ja uskus, et meie jahimeestena saame hakkama.
Päeva teisel poolel arutati töögruppides FACE strateegiat, missiooni ja visiooni. FACE-l on väga palju valdkondi, millega on vaja tegeleda, kuid selleks, et paremini prioritiseerida, küsiti liikmetelt sisendit. EJSi esindajad osalesid töögrupi töös koos Põhjamaadega ning muu hulgas tõid välja suurkiskjate teema olulisuse.
Päeva lõpuks näidati filmi ühest jahipidamise vastasest, kes rääkis väga hästi sellest, et vahel tuleb valida kahest halvast parim, et lõvide populatsiooni Aafrikas päästa. Antud kontekstis oli jahipidamine lahendust, sest siis, kui jahipidamine ära keelati, tapsid kohalikud kõik antud piirkonna lõvid ära.
Päev 2
Lauri Kontro avas paneeli jahi mitmekesisuse kapitaliseerimise töötoast. Euroopa on väga mitmekesine ja suur kultuuri poolest. Me peame kohalikku kultuuri kaitsma. Jahti tuleks käsitleda ka kui sotsiaalökonoomilist ressurssi. Tuleb ära määrata, kes on meie sõbrad ja kes on meie vaenlased.
Edasi kõneles Euroopa vibujahimeeste föderatsiooni esindaja. Rääkis jahindusest kui teadusest. Olulise teemana tõstis ta ülesse küsimuse jahiulukite heaolust (welfare) ja jahindusest. Avalik debatt selles osas ei baseeru kahjuks teadusel, vaid emotsioonidel. Meedia ei hooli teadusest, vaid rahavoogudest ja emotsioonidest. Jaht on emotsioon. Küsimus on, kuidas see isuäratavalt ja arusaadavalt pakendada. Rootsi JS on 50 aastat jälginud ulukite seisundit metsas. Jahimehed on paljude teadustulemuste taga. On olemas palju ohte, mis jahindust võivad negatiivselt mõjutada. Meie saame baseeruda teaduslikele uuringutele, mitte emotsioonidele. Euroopa eri keeltes on ilmunud palju jahinduslikke uuringuid. Võib-olla saab FACE abiks olla tõlkimisel. Talle esitati palju küsimusi.
Edasi esines Malta esindaja. Mittejahimees ei saa aru jahist. Ta tõi kujundliku väljendi, et lindude püüdmine Maltal on trappingu ja jahipidamise laulatus. Kui kohalik mees ei saa jahtida, siis on maailm tunduvalt vaesem paik.
Malta esindaja tõi esile EL kaks moraali. Ühest küljest on kultuuritraditsiooni väärtustamine ja suured sõnad, aga teisest küljest reaalne tegutsemine. Tal oli väga hea ettekanne ja lõpuks esitas ta küsimuse, mis see kultuur siis on. Tehes mõtlematuid keelde, me murrame minevikuga sideme. Mida see tähendab meie tuleviku jaoks? Soomelased tõid asja kohta omi näiteid.
Alan Duran Prantsusmaa jahimeeste esindajana esitles äärmiselt huvitavat ja professionaalset prantsuse jahinduslikku uuringut jahindusest ja jahimeestest.
Des Crofton Iirimaalt demonstreeris kolme Iiri case`i/juhtumit. Kõigi nende puhul tehti tublit tööd partneritega ja saavutati jahindusele parim tulemus.
Itaalia jahimeeste poolt tehti ettepanek korraldada avatud jahi nädal Euroopas.
Edasi toimus ettekanne linnu- ja elupaikade direktiividest – parem lahend jahimeestele. FACE esindaja selgitas olukorda nn „Fitness tšekist“ ehk direktiivide võimalikust avamisest.
Serbia esindaja prof dr Dusko Cirovic esitles ettekannet huntidest. Serbias on tugev huntide populatsioon. Hunt on Serbias väga levinud. On jahiuluk v.a põhja pool. Neil on kaks erinevat populatsiooni hunte: väiksem Karpaatia populatsioon ja lõuna poolne Dinera-Balkani populatsioon. Neil on geneetilised erinevused. Ta seletas lahti, milles seisneb nende kahe populatsiooni erinevus.
Serbia naiskütid on koondunud Artemise Klubisse. Sellekohase ettekande tegi klubi president Tamara Andjelkovic. Täna Serbias naisküttide arv kasvab. Nad on ka head laskurid. Tegelevad laste haridusega. Kolm aastat on tegutsenud. Oluline on sotsiaalne vastutus.
Nurmkana monitooringust tegi ettekande professor dr Svetlana Zlatanovic-Milosevitc Kragujevaci ülikoolist.
Edasi toimus ulukikahjudest ettekanne. Selle esitas prof dr Dragan Gacic Belgradi Ülikooli metsanduse teaduskonnast.
Teadlaste kõrval esinesid ka jahiseltside esindajad.
