Otsimaks lahendusi kokkupuudetele, kus linna sattunud või seal elavad metsloomad põhjustavad linnainimestele hulgaliselt arusaamatusi, asusid 14. mail ühise laua taha Keskkonnaameti, Häirekeskuse 1247 teenuse juhid ja Eesti Jahimeeste seltsi esindajad.
Tartu ei valitud kohtumispaigaks juhuslikult, sest senise praktika põhjal lahvatab enamik üle-eestilisi probleeme just seal. Tiheda linnalähedase asustusega on samas ka Pärnu ja Tallinna ümbrus.
„Kui Tallinna ümbruse murekohad lahendatakse enamalt Jäägriabi OÜ teenuse kaasamisega, siis teistes suuremates linnades jalutavate rebaste, nugiste ja kährikutega toimetulek on keerukas või pigem reguleerimata ala. Enamik kohalikke omavalitsusi on sageli võimetud metsloomade tekitatud olukordadega toime tulema, teistes leitakse ühekordseid lahendusi või jäetakse harvaesinevad juhtumid pigem “laagerdama” ja ootama iseeneslikku lahustumist. Paraku tuli tõdeda, et juhtumite hulk ühes linnaümbruses, välja arvatud Tallinn ja piirnevad vallad, ei võimalda teistes Eesti linnades, sh isegi mitte Tartu suuruses linnas iseseisvalt käivitada piirkondlikku jäägriabi teenust,“ tõdes projektijuht Urmas Salmu.
Ühiselt tõdeti, et olukorra lahendamisele saavad kaasa aidata piirkondlikud jahindusorganisatsioonid koos oma liikmeskonnaga. Selleks, et sellest ei kasvaks uut probleemide puud, on aga vaja päris palju veel teha. Pilootprojekt sisuliselt juba käib. Nimelt on Tartu Jahindusklubi paari viimase aasta jooksul sõlminud koostöölepped linnalähedaste valdadega, vajadus teenusele oleks ka Tartu linnas, kuid senini pole nii kaugele jõutud.
Samas on algus tehtud kaasates riiki ja usaldust kinnitanud jahimehi, ollakse ühtselt valmis täiendavateks tegevusteks, mh ka täiendkoolituseks. Mitmeid lünki on küll ka kehtivates seadustes. Kuidas linna juhtunud väiksemad kiskjad ja suurulukid nagu metskitsed, põdrad ja ka ilvesed suunata oma tavapärasesse elukeskkonda, on küsimus, mille lahenduse leidmine võtab aega.
