Aprillikuu korraline juhatuse koosolek toimus 21. aprillil Zoomi keskkonnas. Koosoleku juhtis president Margus Puust ja sellel osales 13 juhatuse liiget.
Arutati tunnustusavalduste määramist
Päevakord koosnes neljast sisulisest punktist. Esimene päevakorra punkt oli kõige mahukam. Arutati EJS-i tunnustusavalduste määramist. Liikmesorganisatsioonid esitasid EJS-ile 15. märtsiks nominendid koos taotlustega, büroo vaatas need üle. Kokku esitati teenetemärkidele 34 kandidaati. Üheksa kandidaati Ilvesele ja 25 kandidaati Koprale. Teenetemärgid on EJS-i autasud ja neid on kahte liiki: Kobras ja Ilves. Teenetemärgid antakse füüsilisele isikule EJS poolse austus- ja tunnustusavaldusena. Teenetemärgid antakse märkimisväärsete tulemuste eest EJS-is või maakondliku jahinduse valdkonnas. Lisaks on olemas ka vapimärk Metsis, millele taotlusi ei olnud.
Juhatuse liikmed said materjalid tutvumiseks ja igal nominendil oli ka soovitaja, kes tegi kandidaadi kohta lühikese iseloomustuse ja vastas vajadusel küsimustele. Veebikeskkonnas oli see EJS-ile ja meie liikmetele paras väljakutse, aga õnneks laabus kõik probleemideta. Kõik kandidaadid said korrektselt esitletud ja iseloomustatud ning juhatuse liikmetel oli võimalus küsida ja saada vastuseid.
Teenetemärgiga Ilves autasustati Ats Kasemaad, Helmuth Kaljot, Danel Nirki, Raul Viilot, Kalev Päästelit, Ilmar Paali, Eerik Väärtnõud, Raivo Sassi ja Enno Hüva.
Teenetemärgiga Kobras autasustati Nikolai Laanetut, Tõnis Ulmi, Vahur Koplimaad, Raivo Kerti, Andres Erikut, Mati Otsa, Ilmar Aita, Kaido Kuusi, Toivo Vaiki, Aivo Põimi, Uno Saksa, Arvo Kase, Kaljo Lindu, Anne Reitelit, Anne Vasarikku, Juhan Pikkurit, Margus Kukke, Viljar Loodet, Urmas Roodenit, Ivo Seppa, Maaris Svetersit, Rene Tarumit, Viktor Lonskit, Argo Vamperit ja Henno Kallast.
Siinkohal EJS-i õnnitlused kõigile autasustatutele ja pidulik üleandmine selgub täpsemalt siis, kui on jälle võimalus kogunemisteks ja eelkõige EJS-i volinike aastakoosoleku korraldamiseks.
Oli sümboolne ja auväärsele hõbedast kopramärgile lisas tublisti väärtust ja soliidsust asjaolu, et esimene kopramärk omistati Nikolai Laanetule. Tema kandidatuuri esitajaks oli Lauri Saks, Tartu Jahindusklubi Võnnu Jahiseltsi esimees. Lauri Saks kirjeldas tutvustuses Nikolai Laanetut kui inimest, kes on Eesti jahindusse panustanud aastakümneid. Eelkõige ulukibioloogina-erialateadlasena, aga ka pedagoogina ning jahimehena. Tema panus ulukite, eelkõige aga poolveelise eluviisiga imetajate uurimisse on olnud Eestis silmapaistev – tema sulest on ilmunud üle 50 teadusliku ja populaarteadusliku artikli. Seejuures on Nikolai Laanetu uurimistööde mõju poolveelistele imetajatele jahipidamise korraldamisel olnud kindlasti väga oluline.
Kopra uurimisega alustas Nikolai Laanetu juba kooliõpilasena ning nõnda on ta selle liigi (ja teiste poolveeliste ulukite) tutvustamisega tegelenud juba üle poole sajandi. Seejuures on väga oluline, et Nikolai Laanetu on poolveeliste imetajate bioloogiat uurides alati sellele valdkonnale lähenenud ka jahimehena ning on väga lahkelt edastanud oma teadmisi ka teistele jahimeestele. Nõnda on kobraste elu ja kombeid tutvustav Nikolai Laanetu oma jahimehekarjääri jooksul saanud kindlasti tuttavaks enamikele Eesti Jahimeeste Seltsi liikmetele. Seega on Nikolai Laanetu kindlasti kandidaat, kes väärib tunnustamist Eesti Jahimeeste Seltsi teenetemärgiga Kobras.
Kinnitati aasta teo statuut
Edasi kinnitati aasta teo statuut. See oli statuudi kolmas ja viimane lugemine. Eelmisel juhatuse koosolekul märtsis viidi sisse täiendused. Statuudiga kehtestatakse Eesti Jahimeeste Seltsi poolt igal aastal välja antava EJS-i tunnustuse „aasta tegu” määramise kord. Tunnustuse eesmärk on väärtustada EJS-ile olulise tähtsusega ettevõtmist, tegu või sündmust, mis on positiivselt mõjutanud jahinduse arengut, tuntust ja/või mainet aasta jooksul. Ettepanekuid tunnustuse määramiseks saavad esitada: juhatuse liikmed, tegevjuht ja EJS-i liikmed.
Kirjalik ettepanek peab sisaldama: argumenteeritud põhjendust teo kohta, esitaja nime ja kontaktandmeid. Ettepanekud esitatakse kirjalikult EJS-i büroole hiljemalt järgneva aasta 15. märtsiks. Tunnustusega “aasta tegu” kaasneb tunnuskiri ja mälestusmeene. Tunnustusega kaasneva tunnuskirja ja meene annab üle EJS-i president või juhatuse liige volikogul või mõnel muul pidulikul sündmusel.
Juhatuse liikmed otsustasid, et välja võib anda aasta teo 2020. Seega oodatakse seekord erandina põhjendatud ettepanekuid kuni 12. maini aadressil ejs@ejs.ee neid arutatakse maikuu korralisel koosolekul 19. mail.
Kinnitati ajakirja kolleegium
Edasi määrati ajakiri „Eesti Jahimees“ kolleegiumi juhatuse esindaja ja kinnitati kolleegiumi koosseis kaheks aastaks. Vastavalt veebruarikuu juhatuse otsusele oli juhatuse liikmetel võimalik teha ettepanekuid ajakirja toimkonna juhatusepoolse liikme osas. Juhatuse esindajana oli pakutud välja üks kandidaat – Endrik Raun. Juhatus kinnitas Endrik Rauni kandidatuuri. Kinnitati ühehäälselt Eesti Jahimees peatoimetaja Jaanus Vaiksoo poolt esitatud kolleegium koosseisus:
- Peeter Hussar (jahikoolitaja, loodusharitlane, trofee-ekspert)
- Mati Kaal (terioloog, suurkiskjate asjatundja, kauaaegne Tallinna Loomaia direktor)
- Heino Kasesalu (jahindusajaloolane)
- Kaupo Kindsigo (jahilaskja, Eesti Jahispordi Liidu esindaja)
- Andres Lillemäe (jahikoolitaja, trofee-ekspert, EJS-i esindaja)
- Peep Männil (jahiulukite seiraja, Keskkonnaagentuuri esindaja)
- Tiit Randla (ornitoloog)
- Tiit Randveer (jahindusbioloog, metskitsede asjatundja, Eesti Maaülikooli dotsent)
- Endrik Raun (jahikultuuri edasikandja, ulukite peibutaja, EJS-i juhatuse esindaja)
- Arles Taal (jahilaskja (kuul), jahilaskmise koolitaja)
- Tõnu Traks (Keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik)
Arutati ka muid küsimusi
Muude küsimuste all arutati kasutusõiguste lepingute pikendamise teemat. Juhatuse liikmete poolt käidi välja erinevaid mõtteid, mis puudutasid koostööd jahimeeste ja maaomanike esindusorganisatsioonide vahel, RMK-ga, keskkonnaametiga ja keskkonnaministeeriumiga. Tartu esindaja Jaak Volmer informeeris, et Tartumaal on alustatud pikendamisega ja tehti ettepanek erakorralise jahindusnõukogu koosoleku kokkukutsumiseks. Kuna uut töökorda pole jahindusnõukogude osas veel kinnitatud, siis käitutakse kehtiva korra kohaselt.
Tartu esindaja sõnul oodatakse ära keskkonnaministri seisukoht pikendamise osas, mille ta peaks huvigruppide esindajatele edastama reedel 23. aprillil. Sõltuvalt sellest tegutsetakse edasi.
Sõnum liikmetele oli, et tuleb tegeleda aktiivselt lepingute sõlmimisega ja jälgida seaduses ettenähtud tähtaegasid.
Järgmise juhatuse koosoleku toimumise ajaks määrati 19. mai.
