Marit ja Jaanus Põldmaa kunagisest kolhoosi noorloomalaudast ümber ehitatud tootmistalu Põhara külas mahutab peale suurele perele vajaliku elamuosa ja paljude tänapäeva talutootmise ruumide Aruvälja jahiseltsi nahastamisruumi, külmkambri ja jahisaali.
Jahisaali seintelt uurivad suurisilmi jahimeeste tegemisi kohalike ulukite topised, mille seast ei puudu huntki, kellest viimasel ajal on saanud eestlastele hirmu sünonüüm. Kihvu paljastavale hallivatimehele võib kas või pai teha, kuigi trofeede omanik hoiab külastajad temast viisakasse vaatekaugusesse, kirjutab Pärnu Postimees.
„Hunt on minule üks auväärsemaid jahiulukeid, temale lippudega traditsioonilist jahti pidades tuleb arvestada, et tegemist on väga ettevaatliku, hea haistmismeele ja kuulmisega vastasega. Talle peetav jaht kestab eelluure, kilomeetrite viisi lippude lahti- ja uuesti kokkukerimisega mitu päeva. Kui kõik siis lõpuks õnnestub, on rahulolu võrreldes muude jahtidega mitmekordne,” seletab Jaanus Põldmaa, keda koos abikaasaga tuntakse maakonnas ja väljaspoolgi eelkõige tõsiste talunikena, aga mõlemat seob ka kirg looduse ja jahinduse vastu.
Igal trofeel on oma lugu, olgu need metsseakihvad, hirve- või põdrasarved, kopranahk. Või nii-öelda välismaalased, Soomes tabatud valgesaba-hirv või Poolast pärit kabehirv labidasarnaste kõrgusesse tõusvate peaehetega.
Aruvälja jahiseltsi elu ja tegevusega tutvuvad igal aastal nii kohaliku kui linna lasteaedade lapsedki. Koos vaadatakse metsloomade topiseid ja filme nende elust, viiakse metsa loomadele toitu ja uuritakse jälgi. Lõpuks proovitakse kujundada arusaam, kas muinasjuttutestki kuulus jahimees on ikkagi hea või halb tegelane.
Kes teeb, see jõuab. Jaanus on seotud jahimeeste iga-aastase suurürituse, Eesti jahimeeste seltsi (EJS) üleriigilise jahimeeste kokkutuleku korraldusega. Tänavune tunnuslause on sel “100 Pärnus”. Traditsiooniline õppereis aga viib sel aastal jahimehed tutvuma Austria, Slovakkia ja Ungari jahindusega. Sõit tipneb Slovakkias hirvepeibutamise Euroopa meistrivõistlustega, kus omadele kaasa elatakse.
EJSi tegevjuht Tõnis Korts alustab jahiseltsidest kui kolmanda sektori ühendustest, mis tagavad läbipaistvuse ja sotsiaalse kontrolli ulukiressursi säästlikul majandamisel ja liidavad kogukonda.
“Jaanus on maa sool, kes panustab oma hinnalist vaba aega nii kogukonna heaks kui jahinduse arendamisse,” tunnustab Korts. “Jaanus toetab kogukondlikku koostegemist, jahimeeste enesetäiendamist ja valutab südant, et meie ulukiressurss oleks säästlikult majandatud. Põllumehena püüab ta leida tasakaalu põllumajandusliku tootmise ja ulukiasurkonna hea seisu vahel ja hindab loodust kui elu allikat.”
Vaata lähemalt Pärnu Postimehest.
