See nädal algas töiselt ka Eesti jahimeeste seltsi esindajatele. Nimelt viis varahommikune lend Euroopa poliitilisse mekasse, Brüsselisse piirkondlikud jahindusjuhid.
Euroopa asjadega käisid tutvumas piirkondlikud tegevjuhid: Ive Kuningas, Anu Sarapuu, Marko Vinni, Jaan Villak, Tõnu Peterson, Eero Nõmm ning EJSi projektide juhid Peeter Hussar ja Urmas Salmu, lisaks IT süsteemide koordinaator Karri Urban ja ajakirja Eesti Jahimees peatoimetaja Jaanus Vaiksoo.
Brüsseli külastus sai teoks tänu koostööle Riho Terrase ja tema meeskonna ning EJS-i vahel. Poliitikuna kuulub Riho ainsa Eesti esindajana Euroopa rahvapartei (EPP) fraktsiooni, kuhu tänasel päeval kuulub kokku 176 liiget eri riikidest.
Poliitiku argipäevaga tutvumine kujunes tänu Riho Terrase suurepärasele kõneosavusele ja lihtsusele kõigile värskendavaks, seda eriti pärast lennueelset lühikest uneaega. Sama elavaks kujunes kohtumine õhtusöögilauas, kus Eesti jahinduse murekohtade serveerimine laabus märksa lihtsamalt. Meid arvestatakse, kuid tõsi on, et suures supis ulpides pole just lihtne end märgatavaks teha.
FACE külastus
Uus päev algas samuti asiselt – sedakorda Euroopa jahimeeste katusorganisatsiooni FACE esinduse külastamisega. Meid võttis vastu kõige kõrgetasemelisem esindus, eesotsas FACE presidendi Torbjörn Larssoni ja tegevjuhi Dr. David Scallaniga. Veel kohtusime FACE töötajatega, kommunikatsioonijuhi Alessio Borelloga, looduskaitseliste projektide juhi Cy Griffiniga, poliitikanõuniku Seppo Puustineniga, poliitikaassistendi Luís António Panão Da Costaga ja õigusasjade ametniku Konstantina Katrimpouzaga.
Kui sissejuhatuses tutvustasime ennast, siis edasises esitluses saime ülevaate FACE rollist Europarlamendis ja ka teadmise, et 90% jahinduse reeglistikest sünnivad sealsamas Brüsselis. Kahtlusteta on oluline viia meie probleemid Brüsselisse FACE peakorterisse, mida sel korral vahendasid Eesti regionaalsed juhid ja projekte vedavad liidrid.
FACE käimasolevatest tegevustest andis ülevaate tegevjuht David Scallan, kelle rõhuasetuses olid peamised märksõnad – plii laskemoon, seda nii haavlite kui juba keelustamise päevakorras olevate mantelkuulide koostises. Tõsine arutelu käib ka rändlindude, eelkõige valgepõsk lagle ja teiste haneliste arvukuse kasvuga kaasnevate kahjustuste üle terves Euroopas. Eraldi tuli juttu Soome olukorrast, mille kohta andis lühikese ülevaate Seppo Puustinen, keda assisteeris meie poolt Peeter Hussar.
Mööda ei mindud huntidest ega ka karudest, milliste arvukuse üldine kasv mõjutab eri riike erinevalt. Meie muredest ja käekäigust andis ülevaate juhatuse liige Marko Vinni.
Mööda ei saadud ka bioloogilise mitmekesisuse ehk metsloomade kaitsevaldkonda kuuluvast valgustõkendite projektist „Ulukid teel“, mille kohta andis lühikese ülevaate Urmas Salmu. Hea meel oli tõdeda, et FACE on meie algatuse ja selle esmased tulemused tõstnud fookusesse üle kogu organisatsiooni, tuues seda heaks näiteks keskkonnakaitseliste meetmete rakendamisena jahinduses.
Planeeritud tund kulus uskumatu kiirusega, tänasime võõrustajaid jättes peakorterisse ka Eesti jahimeeste seltsi sümboolikat.
