TEKST JAANUS VAIKSOO
Ida-Viru jahimeeste selts kuulutas oma maakonna jahimeestele välja väikekiskjate küttimise võistluse „Trapper 2020“, et populariseerida ja aidata kaasa väikekiskjate küttimisele.
Küsimustele vastab Ida-Viru jahimeeste seltsi juhatuse esimees Marko Vinni.
Eestis on üksikutes jahiseltsides väikekiskjate küttimist püütud motiveerida, kuid laiemat kõlapinda pole see siiski leidnud. Kuidas milline on olukord Ida-Virumaal?
Mulle meeldib vaadata statistikat, emotsioonidesse laskumata. Tänavusi küttimisandmed pole veel kokku löödud. Kui aga vaadata tagasi maakonna kümne aasta statistikale, siis on näha, et väikekiskjate küttimine vähenes 2019. aastal võrreldes 2009. aastaga 348 isendi võrra. Vahepealsetel aastatel on küttimine kõikunud 700 ja 900 isendi vahel. Üldiselt arvan, et Ida-Virumaa on läbilõige kogu Eestimaast. Eks meil ole samuti jahtkondi, kus väikekiskjaid kütitakse rohkem, ja on jahtkondi, kus seda nii tähtsaks ei peeta.
Kohtla-Nõmme jahimaad on hea näide, et väikekiskjate küttimisest on maaspesitsevatele lindudele kasu. Tänavu on märgata päris suurt tedre arvukuse kasvu. Väikekiskjate küttimisega tegelevad teatud jahimehed. Päris nii ei ole kusagil, et kogu jahtkond võtaks vastutuse ja pingutaks ühiselt. Kuigi võiks! Kui veel natuke statistikasse süüvida, siis jääb silma, et rohkem kütitakse rebast, kährikut ja nugist. Vähem pööratakse tähelepanu mingile, keda peaks rohkem küttima. Liiati on tegemist võõrliigiga.
Meie idee tärkas sellest, et soovime pöörata suuremat tähelepanu trapperite tegevusele. Oleks vaja ka uut ja nooremat põlvkonda, kes asja tõhusamalt käsile võtaks. Üks lootuskiir võiks olla, et ehk tahaks mõni vanem ja kogenum trapper oma kogemusi edasi anda. Mulle isiklikult on jäänud mulje, et eriti ei taheta häid toimivaid ideid ega kogemusi jagada.
Soomes on väikekiskjate küttimine muutunud väga populaarseks ja see põhineb peamiselt jahimeeste huvil. Mida saaks aga meil riigi tasandil teha, et väikekiskjate jaht muutuks aktiivsemaks?
Olen käinud Soomes päris mitu korda metsise- ja tedrejahil. Soome kolleegidega suheldes jäävad alati kõrvu müstilised numbrid, kui palju seal kütitakse. Arvud ulatuvad ikka sadadesse tuhandetesse. Uuri nii palju, kui sa uurid, tõde tundub olevat, et nad ise on selle kohustuse võtnud ja eelkõige maaspesitsevate lindude pärast. Et nad saaksid pidada linnujahti (eelkõige metsis ja teder), ei jäägi üle muud, kui survestada jõuliselt väikekiskjaid. Nahkade kokkuostuhinnad ja muud privileegid on neil seal suhteliselt samasugused kui siin. Kui seal ostetaks nahku parema hinnaga, küll me neid siis siit Eestist ka sinna tarniks.
Raske öelda, mida riik saaks teha. Lihtne oleks seada väikekiskjate küttimiseks nõue või limiit. Elu aga näitab, et meie eest vägisi tehtud otsused ei vii alati tulemuseni. Liiati on jahimeestele pandud niigi erinevaid kohustusi. Pigem tuleks ikka kuidagi mõttelaadi muuta.
Ida-Virumaal püüame väikekiskjate küttimist propageerida just sellega, et pöörame sellele tähelepanu ja aasta lõpus tunnustame paremaid. Seltsi poolt määrasime auhinnafondiks 1000 eurot. See pole teab mis suur summa, aga tublimad saavad midagi tagasi.
Kõike ei saa rahas mõõta. Eesmärk on ikkagi küttimist propageerida, aidates sellega kaasa teiste liikide arvukuse suurenemisele, haiguste vähenemisele, uute trapperite pealekasvule jne.
Tahame teadvustada jahimeestele, et kõige magusam tunne on ise vastutus võtta. Jahipidamine ei koosne üksnes suurulukijahist.
Hiljuti korraldasid Soome jahimehed Jõgevamaal kahepäevase urujahikoolituse. Seal tekkis mõte pidada ka Eestis sügisel väikekiskjate küttimise võistlus kuni viieliikmelistele võistkondadele. Kas Ida-Virumaa jahimehed löövad kaasa?
Ida-Virumaa jahimehed löövad igal juhul kaasa. Kui on vaja või on võimalust, siis kohe mitme meeskonnaga. Oleme ju avalikult välja öelnud, et väikekiskjate küttimine on tähtis väga mitmest küljest. Seega oleme valmis oma osa andma.
On tore, et trapperi eluviis ‒ üks oluline kild jahindusest ‒, on saanud kuidagi positiivse tõuke. Praegune tegevus Eestimaa mitmes nurgas on hea näide, et probleemile pööratakse tähelepanu ja püütakse leida positiivne lahendus.
Kindlasti on Eestis veel heade ideedega jahimehi ja -naisi, kes võiksid julgemalt oma mõtetest EJS-ile teada anda. Nii jõuamegi eesmärgile lähemale. Võib-olla on siis ühel heal päeval ka meil jälle uhke linnu jaht lubatud? Unistama peab suurelt!
TRAPPER 2020
Ida-Viru jahimeeste seltsi 2020/2021. jahihooaja väikekiskjate küttimisjuhend
Eesmärk
Populariseerida väikekiskjate küttimist. Aidata kaasa noorema põlvkonna trapperite juurdekasvule ja suurendada maaspesitsevate kanaliste arvukust. „Trapper 2020“ toimub 2020/2021. jahiaastal.
Kirjeldus
„Trapper 2020“ toimub Ida-Virumaa jahiseltsides. Kõik püütud ja kütitud väikekiskjad peavad olema kütitud Ida-Virumaa jahipiirkondades. Liikluses hukkunud loomad arvesse ei lähe. Osaleda võivad kõik Ida-Virumaa jahipiirkonnad.
Arvesseminevad väikekiskjad ja punktitabel
| Uluk | Punktid | Jahikalender |
| Ameerika naarits (mink) | 6 | aasta läbi |
| Rebane | 5 |
1.08-31.03 |
| Kährikkoer | 4 | aasta läbi |
| Mets- ja kivinugis | 3 | 1.10-31.03 |
| Tuhkur | 2 | 1.10-31.03 |
| Mäger | 1 | 1.09-28.02 |
Kontroll
Kütitud ulukist tehakse pilt, kus on peal kuupäev ja kellaaeg. Kütitud ulukist tuleb teha pilt nii, et näha oleks uluki pea ja kogu seljaulatus. Pilt tuleb saata jahtkonna esimehele, kes 2020/2021. jahihooajal saadetud pildid talletab. Kütitud uluki võib viia ka otse jahtkonna esimehe kätte, kes seda siis ise pildistab. Jahihooaja lõpus korjab IVJS-i juhatus pildid kokku.
Hindamine
Hinnatakse kõiki kütitud väikeulukeid vastavalt tabelile. Koostatakse paremusjärjestus.
Autasustamine
Selgitatakse välja jahiaasta „Trapper 2020“ nii jahtkondade kaupa kui ka individuaalselt. Parimatele jagame auhindadeks kastlõksu, püünisraudu, peibutuslõhnu jne.
Küsimuste korral võib julgelt pöörduda tel 522 5905, Marko Vinni, või ida.virujs@gmail.com.
