15. mail avati Kadrioru lillepargis looduskaitsekuu ning tunnustati eeskujulikke looduse hoidjaid.
“Usun, et alanud looduskaitsekuu tutvustab põhjalikult linnalooduse tahke ja hüvesid ning aitab meil näha, kui rikkalik ja kasulik on elu majade ja asfaldiplatside vahel, aga vaadakem looduse ja linnade seoseid laiemalt. Tõdegem, et suur osa loodust, selle kasutamist ja kaitset suunavatest otsustest sünnib tänapäeval linnades. Loodan, kuid siiski pole kindel, et suudame kõik aru saada, et loodus on palju enamat kui see, mis kontori aknast paistab või töötabelites kirjas on ja, et suudame kõik aru saada, et lahendused, mis on mõjusad näiteks Pariisis või Berliinis, ei pruugi mõistlikud olla Eesti linnades. Sestap oleks viimane aeg hakata korraldama kõrgemaid keskkonnakaitse kursuseid,” tõdes president Alar Karis oma kõnes.
Kliimaminister Kristen Michal sõnas, et üheks olulisemaks teemaks on saamas võõrliigid. “Seepärast räägime, mis on nende levikuga kaasnevad peamised ohud ja mured, aga ka sellest kuidas igaüks saab oma tegemiste või tegemata jätmistega takistada võõrliikide levikut,” selgitas Michal.
Eesti Vabariigi president Alar Karis ning kliimaminister Kristen Michal andsid üle Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia, looduskaitsemärgid ning noore looduskaitsja märgid. Juba 43 aastat on olnud kombeks kevadel pidada looduskaitsekuud. Sel korral avati looduskaitsekuu Kadriorus, sest looduskaitsekuu teemaks on loodus linnas.
Eerik Kumari looduskaitsepreemia anti üle Urmas Tartesele, see omistati silmapaistvate pikaajaliste tulemuslike ettevõtmiste ja tegude eest meie looduse hoidmisel, tutvustamisel ja väärindamisel. Tartest teatakse kui loodusfotograafi, raamatute autorit ja sädelevat vestlejat, kes võib samahästi rääkida kiilitiiva nanokarvadest või kliimasoojenemise tagajärgedest. Ligi 25 aastat on ta olnud looduste akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees.
Tartes tänas selle suure tunnustuse eest ning tõdes, et samas see tähendab ka vastutust, vastutust veelgi hoolikamalt täpsemalt loogilisemalt arutada, selgitada ja ka lahendada, et olla selle preemia vääriline ka edaspidi. “Looduskaitse on pealtnäha lihtne, tuleb loodusele jätta võimalus, anda ja hoida seda võimalust, kuid seestpoolt vaadates on see keeruline. Ega ta saagi olla lihtsam kui eluvõrgustik, kelle arenguvõimaluse hoidmisesse looduskaitses ju räägime ja katsume seda parimal moel ka tagada. Selle võrgustiku osa on ju ka inimene ise oma soovide, ihade ja võludega. Loodusekaitse on ka inimese kaitse ja inimese elukeskkonna kaitse on otseselt ka looduse kaitse,” arutles Tartes.
Looduskaitsekuud hakati tähistama 1980. aastal ning tavapäraselt kestab looduskaitsekuu emadepäevast keskkonnapäevani juuni alguses. Möödunud aastal oli looduskaitsekuu juhtmõte „Püsiv ja muutuv Eesti looduses“, mis kutsus märkama muutuseid looduses meie ümber. Tänavu kutsub looduskaitsekuu märkama ja hoidma loodust linnas.
