18. oktoobril püüti Lätis kinni kaks noort karu, et nad toimetada kaugele asulatest, kuna nad tegid mitme nädala jooksul palju kahju ‒ lõhkusid nii mesitarusid, tuhnisid prügikastides jms.
Noori karusid nähti viimased nädalad liikumas Läti-Eesti piirialal. Viimati kuulsid Läti karude päästeoperatsioonis osalenud eksperdid, et karud liikusid Grundzāle asula lähistel, mis on ligi 30 km Valgast. Seega paigaldati sinna karudele lõks ja teised vajaminevad tarvikud nende kinnipüüdmiseks.
Pikk ja keeruline päästeoperatsioon
Keskkonnakaitse Põhja-Läti piirkonna juht Rolands Auzins selgitas, et nad said teateid noortest karudest kohalikelt elanikelt ning valvekaameratest, enne kui nende püüdmiseks lõkse kasutati. „Nende karude püüdmine oli väga keeruline protsess ning uinutipüss tabas alguses ainult ühte karu, teine jälgis olukorda kõrvalt ega lasknud ekspertidel läheneda,“ selgitas Auzins.
Teise noorkaruga oli tükk tegemist, päästeametnikud pidid pikalt ootama ja strateegia uuesti läbi mõtlema, et päästeoperatsiooniga edasi minna. Pärast pikka ootamist suudeti mõlemale pruunkarule paigaldada kõrva märgis ning valmistada neid transportimiseks ette.
Lätlased paigaldasid neile sinist ja punast värvi kõrvamärgised, mille järgi neid edaspidi ära tunneb. Karud vabastati metsas küll piiriäärsele alale, aga Läti poolele. Lätlased arvavad, et need karud on Eestist sinna tulnud, kuna neid nähti üsna Eesti-Läti piiri lähedal liikumas. „See on puhtalt spekulatsioon, sest tegelikult me ei tea sellest midagi, kuna Lätis on ikkagi ka veel mõned karud alles. Nad võivad olla siit tulnud, aga see ei tähenda, et nad peaks olema. Karu võib ju tulla ükskõik kust,“ selgitas päästeoperatsiooni kaasa aidanud Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivits.
„Usun, et kui nad on ikkagi Eestist tulnud, siis nad otsivad pigem sellist karuvaba territooriumi ehk nad ei tule enam ülespoole tagasi, pigem lähevad tagasi allapoole, sest meil on siin karuterritooriumid juba ees. Karude areaali laienemine vabadele pindadele pole Eestis enam üldse lihtne. Ega siinsetel karudel polegi mujale minna kui lõunasse. Eks varsti ole näha, kas nad tulevad uuesti asulatesse või mitte,“ teadis loomaarst öelda.
Leivits käis ka kohapeal lätlasi aitamas, kuid karusid ise ei näinud, kuna need olid selleks ajaks juba teise külla liikunud. „Konsulteerisin neid enda kogemuste põhjal ning lõpuks said nad oma jõudega hakkama,“ selgitas Leivits.
Leivits rääkis EJS-ile, et tegemist on noorte karudega, kes on ligi kahe aasta vanused. „Nad on nii-öelda ema juurest minema pekstud ja läinud siis paha peale. Mis see täpsem põhjus on, ega seda keegi ju ei tea,“ selgitas loomaarst.
Tõenäoliselt inimeste kasvatatud
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialisti Peep Männili sõnul on väga tõenäoline, et keegi on neid varem kodus kasvatanud ja suurema tõenäosusega oli see keegi lätlastest, aga keegi seda täpselt öelda ei oska. „Sellise käitumisega kaks noort karu on varasemalt tõenäoliselt inimese juures kasvanud, ehk et keegi on neid illegaalselt kasvatanud ja siis loodusesse lahti lasknud. Selline käitumine on muidugi väga taunitav.
Taolisi illegaalseid loomakasvatajaid paraku leidub tänaseni, küll aga on neid raske tuvastada ja neid vastutusele võtta. „Normaalsed karud, kes on looduses üles kasvanud tavaliselt selliselt ei käitu. Küll aga on taolisi karusid kohatud ka Eestis varem, näiteks 2018. aastal Saaremaalt leitud karupojad (vaata uudist siit), kus oli ka üsna selgelt tegemist sarnase juhtumiga,“ selgitas Männil.
Sarnaseid juhtumeid, kus noored karud tulevad inimasustusse, on meil üha rohkem. „See annab tunnistust sellest, et karule sobivad elupaigad on hõivatud ja noortel karudel uut elupaika leida polegi nii lihtne. Tihti viib ka emakaru pojad tuumikelupaikadest eemale, et kaitsta neid isakarude eest,“ selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts. EJS arendab endiselt ka jahinduslikku infosüsteemi Jahis, mis võimaldab registreerida kõik kohtumised karudega. „See võimaldab üha täpsemalt anda hinnangut meie karude arvukuse kohta ning selle põhjal saavad ka teadlased teha järjest täpsemaid küttimissoovitusi,“ selgitas Korts.
Eks sarnaselt käituvaid karusid on pea iga aasta ka Eestis nähtud, tõdes loomaarst. „Noored pooleteist aastased isendid tavaliselt käituvadki sarnaselt. Kas siis emakaru on ees natuke kuskil õunaaedades õpetanud käima ja samas ega see nälg ning mesi on päris head stimulaatorid, et hakata selliseid pahandusi tegema,“ sõnas Levits.
Kõrvamärgistega saaks neid rohkem uurida
Lätis paigaldatud kõrvamärgised pandi eelkõige selleks, et nad oleks äratuntavad, kui nad uuesti asulatesse kipuvad tulema. Samas teadis aga Leivits öelda, et on ka sarnaseid märgiseid, millele on võimalik GPS-jälgimisseade külge panna. „Ma ei tea, kuidas siin karudel need meie metsas toimiksid. Võib-olla tuleks mõni noor karu kinni püüda ja need kõrvamärgised koos GPS-signaaliga külge panna ja vaadata, kuidas see toimib ja jälgida, mis neist edasi saab. Oleme neid ju ka varasemalt kinni püüdnud ja viinud kaugesse kohta looduses,“ selgitas Leivits.
Sellest aga, mis neist pärast lahti laskmist edasi saab, pole varem uuritud. „Samas aga Eestis pole sellist territooriumi, kus juba vanakaru ees poleks. Üldiselt on nii, et kas vana karu võtab nad ära või nad saavadki hakkama, kuid siiani me ei tea seda kindlalt öelda. Seni on meie mõistes ju probleem lahendatud, kui nad enam küla peal pahandust ei tee,“ tõdes loomaarst.
