Eesti Loomakaitse Selts ja Eesti Jahimeeste Selts kutsuvad inimesi üles olema tähelepanelikud ja arvestama metsloomadega. Alanud on hirvlaste jooksu- ja jahihooaeg.
„Põtradel ja punahirvedel on jooksuaeg sügisel, seetõttu võivad nad sõiduteele sattuda tavapärasest sagedamini,“ selgitas EJSi tegevjuht Tõnis Korts. „Liiklejatel tasub sellega arvestada ja jälgida oma sõidukiirust. Eriti ettevaatlik tuleks olla metsavahelistel ja halva nähtavusega teedel,“ lisas tegevjuht. „1. oktoobril algab ajujaht ning koertega peetav jaht ja metsloomade liikuvus suureneb eriti nädalavahetustel, mistõttu palume liiklejatel olla ettevaatlikud,“ tõi Korts välja.
Metsloomade käitumine on ettearvamatu ja nende reaktsioonid ei pruugi meile olla loogilised. “Kahjuks metsloomad ei saa aru sõiduteede loogikast ega reeglitest. Teed on tekkinud nende koju ja nende radadele. Samuti ei mõista nad mõõta autode sõidukiirust, sest nende jaoks on tegu ebaloogilise nähtusega,” kommenteerib Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Geit Karurahu. Seetõttu tasub metsavaheteedel liigeldes olla veelgi tähelepanelikum ja arvestada ulukite eest hoiatavate märkidega. “Kindlasti ei tohi metslooma nähes lasta signaali, see võib looma ehmatada ja põhjustada ohtliku olukorra. Ulukit märgates tasub võtta hoog maha või sujuvalt pidurdada. Looma teelt või tee äärest ära ajamiseks võib hämaral ajal vilgutada tulesid,” lisab Karurahu.
5 nõuannet ohutuks liiklemiseks:
- Ole eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu eel, mil metsloomadel on loomupäraselt kõrgem aktiivsus. Ettevaatlik tuleks olla nädalavahetusel piirkondades, kus võib jaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk „Ettevaatust, jaht!”, mis annab inimestele märku jahi toimumise kohta.
- Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks sõiduki kiirust turvaliselt vähendada või peatuda. Kui ulukid ületavad teed, siis sõidukijuhil tuleks peatudes lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
- Uuesti tasub liikuma hakata alles siis, kui metsloom on pärast tee ületamist taas metsa sisenenud. Metsloom võib käituda ettearvamatult ja uuesti tuldud teed tagasi liikuda. Samuti tuleb alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda teine, kolmas jne.
- Kui kokkupõrge on toimunud, tuleb helistada Keskkonnainfo lühinumbril 1313, kes juhtumiga edasi tegeleb.
- Ajujahi kütiliini (reas seisvad jahimehed) ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Metsas liikudes ja kütiliini kohates tuleks esimesel võimalusel vaikselt eemalduda.
Küttimismahud lepitakse kokku maakondlikes jahindusnõukogudes, kus on esindatud riik, RMK, maaomanikud ja jahimehed. Alanud jahihooaeg kestab põtradele kuni 15. detsembrini, hirvedele kuni jaanuari lõpuni ja metssigadele jahikoeraga 31. märtsini. Jooksuaeg kestab hirvlastel augusti algusest kuni oktoobri alguseni.
Eesti Jahimeeste Selts on 1967. aastal asutatud Eesti Vabariigis jahindusega tegelevate ja jahindusest huvitatud vabatahtlikult liitunud juriidiliste isikute ühendus. Seltsi eesmärgiks on oma liikmete huvide ja õiguste esindamine jahindusalases tegevuses ning riigile aktiivseks partneriks olles ning suuremat osa Eesti jahimehi koondades oma liikmete ühistegevuse kaudu loodustsäästva ning rekreatsioonivõimalusi pakkuva jahipidamise ja jahindusalase koolituse korraldamine ning jahinduskultuuri arendamine.
Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.
