EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on Eestit toodud rahvusvahelisel tasandil eeskujuks kui riiki, kes on osanud suurkiskjate ohjamisega suurepäraselt toime tulla. Praeguse tüliõuna taustal võib aga olukord pöörduda.
Lõuna-Aafrikas Namiibias ja Windhoekis 2019. aastal toimunud rahvusvahelisel CIC-i konverentsil rääkis üks Euroopa juhtivamaid suurkiskjate eksperte John Linnell Eestist kui ühest Euroopa väikeriigist, kus paljudel teistel oleks õppida suurkiskjate ohjamist.
John Linnell tõi toona EJS-ile antud intervjuus välja, et Eesti on riik, kus inimesed suhtuvad aruteludesse lugupidavalt ja kus suured probleemid muutuvad lihtsalt tehnilisteks aruteludeks. „Tundub, et olete leidnud piisavalt tsiviliseeritud ja professionaalse viisi, kuidas jahinduse üle arutleda ja kuidas mõju avaldada ning läbirääkimisi pidada ja seeläbi praktilisi lahendusi ning kompromisse leida,“ ütles Linnell.
Kahjuks on tänaseks meie hea olukord muutunud ja meie rahvusvaheline kõrge maine kahjustumas. „Suurkiskjate ohjamine ja sellega seonduv on saanud isiklike ja erialaste huvide võitlusväljaks. Välja on ilmunud isikud ja organisatsioonid, kes ei pea senist väljakujunenud praktikat ja kompromisside leidmist millekski,“ tõi EJS-i tegevjuht Tõnis Korts välja.
„Kindlasti on ka meie praktikas asju, mida saab paremini teha, aga seda ei pea tegema läbi kohtute, vaid ümarlaudade ja arutelude kaudu nagu demokraatlikus ja õigusriigis kohane. Riigis on tekkinud korralik tohuvabohu, milles kõige suuremaks kannatajaks on nii hunt, ilves, metskits, kui ka teised metsaelanikud. Samuti on tekkinud suured kahjud lamba- ja veisekasvatajatele. Hukka on saanud kümnete kaupa lemmikloomi,“ rääkis Korts.
„Õigustatult on tekkinud ka meie kogukonna liikmetel küsimus, millega on põhjendatud kohtuotsus hundijaht peatada. Kas selle otsuse tegemisel on kaalutud nii bioloogilisi, sotsiaalseid kui ka majanduslikke aspekte,“ tõstatab Korts küsimuse. „Samuti on küsimus, kes maksab kinni selle otsuse tulemusena tekkinud ja tekkivad reaalsed kahjud meie keskkonnale, majandusele ja kogukonnale,“ lisas tegevjuht.
„Loodame, et vastutavatel ametiisikutel jätkub nii mõistust kui julgust teha õigeid ja väärtusotsuseid, et olukord taas normaliseeruks. Mitte mingil juhul ei tohi otsuseid teha emotsioonidest lähtuvalt või poliitilistel kaalutlustel. See omakorda tähendaks elusloodusega eksperimenteerimist, aga see ei ole meile vastuvõetav. Kui seda ei tehta kiiremas korras vastutavate ametiisikute poolt, siis hakatakse kogukondades otsima oma lahendusi, mis kindlustaks elukorralduse kohapeal. Need lahendused aga ei pruugi olla sellised, mida tahame,“ arvas ta.
„Tundub uskumatuna, et oleme maha mängimas oma häid kaarte mitte ainult Eesti, aga ka Euroopa tasandil. Kuulame Euroopast neid nõuandjaid, kellel meile midagi positiivset oma kogemusest öelda pole ja jätame tähelepanuta need teadlased, kes olukorraga kursis on,“ nentis tegevjuht.
