Eestlane, hunt ja Euroopa

Eestlane, hunt ja Euroopa

634
Foto: genereeritud AI abil

Eestlastel on juba kord nii, et võõrast usud rohkem kui oma. Ükspuha, kui mõistlik on oma inimese nõuanne, ikka kuulad rohkem võõrast. Arusaamatu, kust selline võõra mõtte ja nõuande kummardamine pärit on. Isegi siis, kui omal kodu korras, kuulad võõra juttu, kuidas tegelikult peab olema ja kuidas moodsamates kodudes Euroopas on. Sellest lähtuvalt lööd oma kodu sassi ja segamini ja vähe sellest, lähed ja kuulutad laiale ilmale ka, et vaadake nüüd, mul siin nagu Euroopas.

Selle hunditralliga ühiskonnas tundub olevat samamoodi. Millegipärast me ei usu oma edulugu kiskjate ohjamisel, vaid üritame eeskujuks seada läbikukkujaid Euroopas. Meid on ekspertide poolt Euroopas seatud näidisriigiks, kuidas suurkiskjate ohjamine peaks toimuma. Seda on kinnitanud ka üks juhtivaid hundiuurijaid John Linell meile enestele oma videosõnumis.

See ekspertide jutt on aga nagu hane selga vesi ja ikka otsitakse nõu kuskilt, kus seda tegelikult ei ole. Mida hullem on jutt, mida rohkem seal on viha, sappi ja agressiooni, seda usutavam tundub.

Tahaks öelda halloo, ärgake üles, tehke silmad lahti ja vaadake, mis tegelikult väljas toimub. Pange riided selga ja minge loodusesse, rääkige inimestega ja küsige, kuidas neil läheb. Kuulake hundisõpru ja küsige, kuidas hundil tegelikult läheb. Vaadake meie seiret ja statistikat. Ei pea helistama arvuti taga lösutavale ametnikule Brüsseli kõrghoones. Ta ei pruugi teada. Ei pea pöörduma kohtusse, ehkki see on meie kõigi õigus. Ka seal ei pruugita teada. Meie õigusemõistjad näitasid lausa pressiteates välja, et ega nad väga loodusest ei teagi, nimetades šaakalit võõrliigiks. Šaakal ei ole Eestis võõrliik ja pole seda ka kunagi olnud. Mitte teada pole häbi, aga kui ei tea, küsi targemalt.

Mulle meeldis ühe lambakasvataja ütlemine: „selleks, et teada saada, missugune on väljas ilm, et pea arvutist otsima ilmateadet, vaid piisab aknast välja vaadata“.

Inimesed, jätkem see virtuaalmaailm korraks sinnapaika ja mingem metsa. Kuulakem looduse hääli ja rääkigem inimestega. Äkki siis mõistame paremini, mis on päriselt meie mure ja probleem.

Poleks paha ka endamisi lausuda mõnda palvet nagu näiteks: Jumal, anna mulle meelekindlust leppida loodusseadustega, mida ma muuta ei suuda, julgust muuta neid asju, mida ma muuta suudan ja tarkust, et nende vahel alati vahet teha.

Hommikumõtisklus jahimees Tommilt