Einar Lillo: kas riik on hakanud kodanikelt relvi ära korjama? Miks?

Einar Lillo: kas riik on hakanud kodanikelt relvi ära korjama? Miks?

730
Foto: EJS

Tsiviilkäibes olevad relvad tagavad osalt riigi turvalisuse. Selle tõdemusega kaasneb aga kummaline paradoks.

Saime just lugeda Eesti Päevalehest fotograafi ja endise politseiniku Andres Puttingu kirjeldust (LP 30.9), kuidas ta muutunud seaduse tõttu dokumentide esitamisega hiljaks jäi ning seetõttu 30 aastat eeskujulikult hoitud relva loovutama pidi. Võin kinnitada, et tegu pole kaugelt üksikjuhtumi, vaid suundumusega, kus väikseimgi formaalne rikkumine võib viia relvakandja põhiõiguste suure riiveni, kirjutab Eesti Päevaleht.

Alates sellest, kui hakatakse rääkima paragrahvide keeles, kaob igasugune inimlikkus.
Ühest küljest oleme praeguseks võtnud võõrriikide kodanikelt õiguse omada relva, sest see on oht meie julgeolekule. Kõik on siin õige. Loogilise järeldusena peaks teisalt meie oma inimeste relvastumine julgeolekut parandama. Siin lähevad riigi reaalsed teod sellega selgelt vastuollu.

Loe lähemalt Eesti Päevalehest.