TEKST EILI MOLDAU, Eesti seisukoerte liidu juhatuse esimees
Eesti seisukoerte liit korraldas 18. ja 19. aprillil Jõgevamaal ametliku põllutreeningute nädalavahetuse.
Võõrustaja oli Kase turismitalu peremees Tiit Seer, kes on teadaolevalt ainuke nurmkanafarmi omanik Eestis. Ta soovib rajada lähitulevikus oma talumaadele alalise linnukoerte koolitusala, kus saaks korraldada koolitusi, katseid ja individuaaltreeninguid aasta läbi.
Milleks on seda vaja?
- Jahipidamine, sh linnujaht on Eesti kultuuripärandi lahutamatu osa.
- Keskkonnasäästlik jahipidamine eeldab jahil osalejatelt koostööoskust ja muid mitmesuguseid oskusi.
- Jahipidamisel kuuluvad koer ja inimene kokku, moodustavad meeskonna, kus mõlemal on eesmärgi saavutamisel oma koht.
- Relvaluba ei tee püssimehest jahimeest. Jahimeheks saamine eeldab püssimehe koolitamist.
- Tõutunnistus ei tee jahitõugu koerast jahikoera. Jahikoeraks saamine eeldab koera koolitamist jahiks ja praktilisi jahikogemusi.
Ka need jahitõugu koerad, kes jahil aktiivselt ei käi (arvestades, et jahikoerad lemmikloomadena on üha populaarsemad), peavad säilitama ja arendama oma tõuomaseid instinkte. Nii mõnigi neist koertest saab pesakonna või läheb koguni aretusse. Seega tuleb jahikoerte koolitamisele pöörata sama palju tähelepanu kui jahimeeste koolitamisele.
Paraku on seisu- ja linnukoerte koolitamine jäänud Eestis unarusse. Eri ajal koostatud nõuded, keelud ja käsud on vasturääkivad ning takistavad koolitustegevust. Mõnikord jääb mulje, et mõnd jahitõuge soovitakse parema meelega unustada. Reaalsus aga on teine. Need tõud on Eestis olemas ja nendega peab tegelema.
Eesti seisukoerte liidu üks peamisi eesmärke on taastada Eestis seisukoerte emakeelne väljaõpe ja katsete korraldamine. Seetõttu oli Kase turismitalu peremehe abikäsi teretulnud.
Innovaatiline põllutreening
Põllutreeningul osales 14 koera neljast eri tõust. Ka tavapärasel koolitusel viibib põllul ainult üks koer korraga, seega ei olnud 2 + 2 nõuet raske täita. Saabuti tunniste vahedega. Kõik koerad olid tublid ja uusi kogemusi jagus ka inimestele.
Põllutöö uudse salvestamismeetodina katsetas Eesti seisukoerte liit esimest korda drooni. Drooni ja peakaamera salvestisi palusime hinnata Läti jahikatsekohtunikul Peteris Zvaignel, kellel on ka FCI katsekohtuniku pädevus. Kohtunik kiitis eestlasi loovuse ja uuenduste eest ning loetles koera töö hindamiseks vajalikke detaile, mida videosalvestised ei näidanud või kajastasid puudulikult. Igatahes on meil esmane teadmine nüanssidest, mille parandamisega tuleb tegeleda. Positiivseks osutus, et ühegi koera tööd droon ei häirinud.
Koolituspäeval ilmnesid teatavad puudused, mida tulevikus arvesse võtta:
- Seisukoera on raske seisakusse õpetada, kui lind on põllul puuris või kinniselt.
- Koolituspõllul peab heina pikkus olema vähemalt 30‒45 cm, madalama heinaga põllul läheb koer kiiresti ninatöölt üle silmade tööle, mille tulemusena jääb ta seisakusse liiga linnu lähedal.
- Linde peab põllul olema palju ja suurele alale laiali hajutatuna, muidu hakkab koer kasutama linnuni jõudmiseks teise koera jälgi.
