TEKST JAANUS VAIKSOO
Kuldsete retriiverite tõuühing korraldas 13. ja 14. juunil Jõgevamaal Trofee jahimajas treeningpäeva ja mitteametliku töökatse.
Üks eesmärke oli kutsuda kokku retriiverite omanikud, kellel puudub veel oma koera treenimise kogemus. Nüüd oli hea võimalus harjutada kogenud treenerite käe all ja proovida koera jahiinstinkte. Kohal olid Eesti parimad retriiverid, kes demonstreerisid oma meisterlikkust.
Eestis ei ole retriiverid kuigi populaarsed jahikoerad. Eelkõige peetakse neid ilusateks ja sõbralikeks perekoerteks, kellega on tore jalutada ja mängida. Ka jahikoerte näitustel hakkavad hoolitsetud välimusega retriiverid silma kui näitusekoerad. Paljud jahimehed ei oska aimatagi, et selle koera pehme karva all peitub tegelikult vägagi kirglik jahikoerahing.
Töökatse üks peakorraldajaid, Külli Laur, kellel endal on kolm kuldset retriiverit, peab seda tõugu kõige sobivamaks just linnujahil, aga ka järelotsimisel on ta väga hea. „Retriiveriga on kindel tunne linnujahil käia. Ta otsib saagi üles ja toob selle jahimehele kätte ka kõige keerulisematest kohtadest. Tal on suurepärane nina ja nägemismälu ning teda on väga lihtne õpetada, sest kõik põhineb kuulekusel. Paljude jahikoeratõugudega võrreldes on retriiver äärmiselt kuulekas: ta ei tee midagi enne, kui saab peremehelt korralduse. Järelotsimisel ei lähe retriiver saaki ründama, vaid haugub ohutus kauguses ja peremees saab ta igal hetkel ära kutsuda.“
Veendusin retriiverite jahivõimekuses oma silmaga. Töökatsetest Trofee jahimaja ümbruses võttis eri võistlusklassides osa 38 koera, nende hulgas neli meistriklassi koera, kes pidid täitma nelja ülesannet.
Jahikoerte ja nende kasvatamisega aastakümneid lähedalt kokku puutunud EJS-i tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe oli koerte tööd jälgides siiras vaimustuses: „Uskumatu, kuidas koer töötab, peremehe käsklusi ootab, märguandeid jälgib, „saagi“ üles leiab ja kätte toob.“
Saagiks oli koerte treenimiseks kasutatav dummy. Esimeses katses töötasid koerad kordamööda. Pärast lasku pidid nad dummy ära tooma üle kahe veetakistuse: ujuma üle jõe saarele ja sealt omakorda üle jõe teisele kaldale. Peaaegu võimatuna tundunud ülesandega said kõik neli retriiverit hakkama, aga … Töökatsed on sedavõrd ranged, et kui koer sooritab katse küll kiiresti ja laitmatult, ent „saagi“ kogemata peremehe jalgade ette maha kukutab, mitte kätte ei anna, siis saab ta ülesande eest nulli. Nii pididki kaks kogenud retriiverit leppima nulliga – juhtub ka kõige parematel.
Teise ülesandena pidid retriiverid peremehe juhatusi jälgides ära tooma võssa peidetud dummy. Jälgimise tegi raskeks kõrge hein, kuid taas said kõik koerad ülesandega kiiresti hakkama. Kolmas ülesanne imiteeris linnujahti metsas. Paarsada meetrit koertest eemal tehti metsatukas pauku ja visati kaheksa dummy’t puude alla kõrge rohu sisse laiali. Kõik koerad käisid kordamööda „saaki“ otsimas ja igaüks leidis oma kaks dummy’t üles.
Sellist meisterlikku otsimistööd oli tõepoolest nauding vaadata. Muidugi on koeri selleks ka kõvasti treenitud, kuid eelkõige näitasid need katsed, milleks retriiverid on võimelised.
Igal juhul võin pärast sellist kogemust kutsuda jahimehi üles selle tõuga julgelt tutvust tegema, eriti neid kütte, keda huvitab rohkem linnujaht. Ning loomulikult annab retriiverist sõbralikumat perekoera otsida.
Treeningpäeva ja töökatse korraldasid Trofee jahimajas Külli Laur, Pille Kurm ja Tatjana Zamorskaja, neid abistasid Anneli Ilumets, Olga Zaitseva ja Maria Grigorjeva.
Meistriklassi parim retriiver oli Akiradestemona (omanik Omar Filippov), teise kohe võitis Amazing Black Beaty Reverie (omanik Anneli Ilumets).
Kuldsete retriiverite tõuühing tänab Trofee jahimaja peremeest Tõnis Vihti!
